Möödunud nädalal laekus ajakirjanike postkasti lakooniline teade, et Ilves lahkub omal soovil ametist.

Samal päeval toimunud pressikonverentsil ütles Tallinna linnapea Taavi Aas, et Ilvese lahkumise põhjuseks oli ametitöö praak.

Täpsemalt puudutab see Tondiraba jäähallile esitatud ca 7000 eurost nõuet, millest jäähalli juhataja Elena Glebova teavitas halli kureerivat spordi- ja noorsooametit. Ametit juhtiv Ilves oleks pidanud nõudest esmajoones juriidilist teenistust teavitama, kuid seda ta ei teinud. Samuti ei läinud spordi- ja noorsooamet ise kohtusse nõude vastu vaidlema.

"Isegi kui nõue oleks kohtuistungi tulemusel olnud igati õiguspärane, siis ikkagi tuleb kõikidest sellistest asjadest teavitada õigusteenistust. Loomulikult oleks sellele järgnenud kogu protsessi uurimine, miks ja kuidas selline nõue on tekkinud. Miks seda nõuet, kui ta on õigustatud, varasemalt tasutud ei ole? Mis põhjusel jäeti see tasumata ja miks see asi jõudis kohtusse? Kõik see jäeti tegemata, kuna amet ei pööranud sellele nõudele tähelepanu," rääkis Aas.

Seetõttu mõistis kohus käesoleva aasta sügisel Tallinnalt tagaselja raha välja. Koos kaasnevate kohtukuludega ulatus summa 10 000 euroni. "Sellist juhtumit, kus Tallinna linn oleks jätnud oma õigused kohtus kaitsmata ja linnalt oleks tagaselja midagi välja mõistetud, ei ole kümnete aastate jooksul toimunud," tõdes Aas.

Linnapea sõnul saadi tagaselja langetatud kohtuotsusest teada novembri lõpus. Pärast seda vestles spordi- ja noorsooameti juhatajaga valdkonna eest vastutav abilinnapea Vadim Belobrovtsev. Ilves mõistis, et tegemist oli tõsise hooletusega ja astus ametist tagasi. "See on ränk eksimus," ütles Belobrovtsev Eesti Päevalehele.

See, kas tegemist oli hooletuse või tahtliku teoga, jääb aga selgusetuks, kuna jäähalli juht Glebova kinnitas Delfile, et tema saatis nõudega seotud materjalid õigeaegselt spordi- ja noorsooameti juristile, kes kinnitas nende kättesaamist ja asjaga tegelemist. Seega ei olnud Ilves ainus, kes kõnealusest nõudest teadis.

Kuldne käepigistus: nelja kuu jagu hüvitist

Linnapea tunnustas Ilvest omal soovil lahkumise eest. Ühtlasi tänas ta Ilvest pikkade aastate jooksul spordi heaks tehtud töö eest. Pika tööstaaži eest Tallinna süsteemis maksti Ilvesele nelja kuu palga suuruses summas hüvitist.

Tõsi, Ilves ei saanud lahkumishüvitist maksimumääras, mis oleks ulatunud kuue kuu töötasu määrani.

Äripäev: huvide konflikti kahtlusega hanked

Lahkumishüvitise maksmine tundub tähelepanuväärsem olukorras, kus lisaks ametialasele praagile varjutavad Ilvese tööd spordi- ja noorsooametis ka nn pneumohallide kahtlustused.

Äripäev kirjutas eelmisel nädalal, et Tallinn on ehitanud enam kui 3 miljoni euro eest kolm jalgpalli jt sportmängude sisehalli, mis on tellitud vahetult enne hanget loodud firmalt, mille omanik spordiameti juhi klassivend Mikk Pääru ja ainus teadaolev klient Tallinna linn.

Lisaks selgus, et hangetel võidutses ka üks Ilvese sugulane. Kahel korral tellis Ilvese klassivenna Pääru firmalt Be Active OÜ sisehallid ehk pneumohallid ehitusettevõte KRTL OÜ, mille üks omanik ja juhatuse esimees Vahur Kets on Ilvese õepoeg.

Pärast Äripäevas ilmunud lugu huvide konflikti kahtlust tekitavate spordihallide hangetest algatas linn siseauditi, mis peaks aega võtma umbes kuu.

Belobrovtsev kinnitas, et hoolimata Ilvese lahkumisest uurib linna sisekontroll Äripäevas ilmunud väidete tagamaid edasi.

Ilves pole vaatamata korduvatele ja erinevatel päevadel tehtud telefonikõnedele kättesaadav olnud.