Lapsevanem ei mõista meie haridussüsteemi: lapsed kardavad saada kahte, sest ei saa teemast aru. Kelle süü see on?
Kõik on väga lihtne: hommikul läheb laps kooli. Õpetajad õpetavad lastele nii kaua ühte teemat, kuni kõik lapsed sellest aru saavad. See on täiesti normaale. See ongi õpetaja töö. Lapsed tulevad koolist koju ja elavad oma elu, mitte ei pea tundide kaupa veel kodutöid tegema. Just! Lastele ei anta kodutöid. Lastele piisab 5-6 tunnist koolis õppimisest. Laste ajud puhkavad ja järgmisel päeva uus informatsioon jõuab kergemini lasteni!
Hinnetest. Rootsi lapsed saavad esimesed hinded alates seitsmendast klassist. Soomes aga saavad lapsed hindeid ainult sellisel juhul, kui laps ise seda tahab. Ükski vanem ei pea isegi pliiatsit kooli ostma. Nad ei pea mitte ühtegi kopikat maksma terve 12 aasta jooksul, mil laps õpib. Inimesed on nendes riikides palju rõõmsamad, lahkemad. Neil on vähem inimesi, kes on depressioonis, ellu suhtumine on hoopis teine. Eestis ärkavad lapsed hommikul närviliselt, ei taha kooli minna, tassivad raskeid koolikotte. Õppeprogramm on täiesti jube ja vigu täis. Lapsed saavad hindeid. Appi!
Seletan lahti sõna "hinne". see on ühe inimese hinnang teisele inimesele. Sinna sisse kuulub ka inimese enda, mitte ainult tema teadmiste hindamine. Paraku tihtipeale lapsed on õpetajate ohvrid. Mina pidin oma lapse paralleelklassi ümber viima, kuna ta oligi seesama ohver. Õpetaja hindas teda nii, kuidas tema seda tahtis.
Sama ülesanne, erinevad hinded
Näiteks. Minu laps käib põhikoolis. Kodutöö: pane linnuke sinna kasti, mis on sinu arvates õigele vastus. Seal ei olnud õiget või valet vastust, küsiti vaid arvamust ja laps sai hindeks 3. Laps nutab! Vihkab kooli jne. Mina paanikas, kas olen rumal või mis just juhtus. Helistan tuttavale, kelle laps käib samas klassis, aga teises koolis. Palusin temal saata mulle sellest samast ülesandest pilt. Tuttav saadab. Ja volia, mida ma näen. Samad vastsed, mis meil ja tema hinne on 5! Lähen oma lapse klassijuhataja juurde ja palun mulle selgitada, mis konkreetselt on valesti selles vastuses. Tema hakkab rääkima, et see kõik on täiesti vale jne. Näitan talle pilti, kus teise kooli õpetaja pani lapsele 5 selliste vastuste eest. Meie õpetaja läks närvi, tõstis isegi häält. Lõppkokkuvõttes jõudsime ühele meelele, et mul on siiski õigus. Kui minu laps küsib, et kas siis õpetaja muudab selle hinde viieks? Õpetaja vastus šokeeris meid, tema vastus oli EI. Lubasin oma lapsele, et kui veel peaks õpetaja teda niimoodi alandama, siis ma viin ta teise klassi üle. Juhus ei lasknud end kaua oodata.
Näide kaks. Eelmise õpetajaga oli minu lapsel veerandites tunnistusel kolmed, neljad ja üksik viis, päevikus olid isegi kahed ja enamus kolmed. Nüüdse õpetajaga on mu lapsel veerandis põhiliselt viied, mõni üksik neli, terves veerandis polnud ühtegi kahte. See ei ole üleöö targaks saamine, vaid laps oli õpetaja ohver. Eelmises klassis oli 17 õpilast. Praeguses klassis on 31 õpilast. Nüüdsel õpetajal on pea 2 korda raskem õpilasi märgata ja nendega tegeleda. Iga laps on unikaalne ja õpivõimed on erinevad. See õpetaja oskab kõigiga ühist keelt leida, tema õpilased on alati väga sõbralikud.
Näide kolm. Eelmises klassis varastati lapsel 2. septembril pastapliiats ära, peaaegu 5 eurot maksis, mitmevärviline, ilus. Läksin õpetaja juurde, ütlesin kuidas juhtus, mille peale ütles õpetaja, teie laps on nii lohakas, et loobib asju igale poole. Meie klass on väga hea ja vargaid siin pole, teie tütar on ise süüdi. Läksin sama targalt koju tagasi. Olgu siis, et laps on lohakas ja vargaid pole. Läheb mingi aeg mööda, laps teatab, et üks poiss varastas teiselt koolikotist raha. Õpetaja ajas selle asja korda ning palus vanematel sellest mitte midagi rääkida.
Miks meie lapsed ei või olla õnnelikud?
Meil Eestis on nii palju lapsi, kes ei taha koolis käia. Kool on nende jaoks kui surmanuhtlus. Nad kardavad saada kahte, kuna nad ei saa teemast aru. Kelle süü see on? Vanemad peavad raha raiskama abiõpetajate peale. Minu laps käib pärast kooli veel topelt õppimas inglise keelt, maksab 40 eurot. Minu sissetulek on 100 eurot kuus. Kuna mul on väike laps, kes alles läks lasteaeda ja on tihti haige, siis ei taha keegi mind tööle võtta. Öelge palun, miks ma pean siis veel maksma selle eest, et õpetaja ei tee oma tööd korralikult? Miks? Miks saavad Soomes lapsed ainult koolis õpitust targaks, aga meil Eestis peavad pärast kooli veel kodutöid tegema, lapsevanemad seletama lahti teemasid, käima topelt abiõpetajate juures ja saama halbu hindeid veel pealekauba?
Lapsed ei pea Eestis hindeid saama! Ma võin tuua veel 100 näidet selle kohta. Meie riigi valitsejad karjuvad, et hoolivad lastest. Kuidas? Et kasvatada üles maksumaksjaid, peab neile andma korraliku hariduse ja normaalse lapsepõlve. Mitte traumeerima lapsi ja nende närvisüsteemi. Lapsed saavad suureks ja kolivadki ära Eestist, sest siin on võimatu elada. Kõik tuttavad, kes on Soome või Rootsi elama läinud ja nende lapsed on läinud sealsetesse koolidesse, on nii õnnelikud. Te isegi ei kujuta seda ette. Miks meil ei või olla sama süsteem? Rahval peab olema õigus valida, milline haridussüsteem nende lapsi koolis saadab ja kuidas neid kohtleb.
