Tallinna noorte esindajad ei toeta gümnaasiumilävendit
Gümnaasiumi sisse saamise lävendiga loodetakse lahendada kolme täiesti erinevat probleemi: paljud noored ei jätka pärast põhikooli lõppu õpinguid, kutsekoolide maine on madal ning gümnaasiumidest on suur väljalangevus.
"Pakutud lahendus ei garanteeri gümnaasiumidest väljalangevuse kahanemist. Samamoodi ei tõsta madalamate akadeemiliste tulemustega õpilaste kutsekooli suunamine nende asutuste mainet. Haridusel on oluline roll inimese ja ühiskonna kujunemisel, kuid selle nimel ei saa ära võtta kõige põhilisemaid valikuvabadusi. Tõstatatud haridusprobleemid vajavad kahtlemata lahendust ning nende leidmiseks tasub küsida ka noorte arvamust," ütles noortevolikogu esimees Triinu-Liis Paabo.
Tänane haridussüsteem toimib vaba tahte põhimõttest, mis annab õpilasele valiku langetada ning võtta vastu ise otsuseid, milline on pärast põhikooli tema edasine haridustee.
"Mõtteviis vähendada oluliselt noorte inimeste võimalusi ühiskonnas käib vastu nii demokraatlikele kui liberaalsetele väärtustele, mida Eestis senini tugevalt hoitud on,” lausus noortevolikogu peasekretär Miikael Raun.
Haridusminister Mailis Reps pakkus eile välja, et tulevikus saaksid gümnaasiumisse sisse vaid need, kelle põhikooli lõputunnistuse keskmine hinne on vähemalt 3,75 ning need, kes lävendit ei ületa, saadetakse kutsekooli.
