Sõõrumaa ja Mõisa nimekirjaga liitunud Peeter-Eerik Ots: kas me oleme valmis, et 30 aasta pärast on Põhja-Tallinnas pensionäride linnaosa?
Ots otsustas valimisliiduga liituda, kuna peab end võrdlemisi tegusaks inimeseks, kes on pealinnas palju ette võtnud. “Tallinn ei jäta mind külmaks ja ma olen Tallinnas läbi aegade erinevaid asju ette võtnud, millest üheks tuntumaks on praeguseks saanud see koht, kus kogu Euroopa koos istub,” viitas ta Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise tippsündmusi võõrustavale Kultuurikatlale, mille tegevjuht ta kunagi oli.
“Sedalaadi tegusus, nagu nendel härradel (Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõis ja Mart Luik — toim), kellest mõnda ma ka varasemast tunnen, kõnetas ja väga raske see otsus ei olnud,” lisas Ots.
Kuna valimisliidu sees on ülesanded jaotatud vastavalt pädevustele, hakkab Eesti ühe esimese suhtekorraldusagentuuri Ots Bros looja ja kommunikatsiooniõpetaja valimisliitu kommunikatsiooni poole pealt panustama. “Ma ei usu, et need inimesed vajavad mingisugust kommunikatsioonialast nõu või seda siis vastu võtavad. Põhimõtteliselt saan lihtsalt abi pakkuda, sest tänapäeva meedia on killustunud ja kihistunud.”
Panus hariduspoliitikasse
Tallinna ühisgümnaasiumi kommunikatsiooniõpetajana ja Eesti Õpetajate Liidu liikmena soovib Ots panustada valimisliidu haridus- ja kultuuripoliitika kujundamisse. “Õpetajana on mul ettepanekuid nii kooliaja, kooli töökorralduse, õpetajate töökorralduse kui õpilastele praktilise eluga rohkem suhestuvate õppimisvõimaluste pakkumise osas ehk et kuidas suhestada ühiskonnas toimuvat ja ainetunde,” ütles Ots.
Programmi pole veel kokku lepitud, mistõttu ei saanud Ots ühte kindlat punkti välja tuua, kuid märkis, et õpetaja peab olema oma ala tunnustatud professionaal. Talle on oluline õpetajakutse temaatika. “See aitab õpetajatel isiklikku arengut paremini planeerida ja ühiskonnal mõista, kui tähtis ja kui kõrge tipptaseme spetsialist õpetaja tegelikult on. Ta ei ole lihtsalt tunniandja ja raamatu ettelugeja, vaid ta on absoluutne tippjuht. Selles vajaksid õpetajad abi. Seda saab Tallinn suurima koolipidajana tugevalt toetada ja edasi viia,” selgitas Ots.
Kunagi ka haridusministeeriumis töötanud Otsa sõnul sõdivad haridustasandil sageli riik ja Tallinna linn, mitte teised koolipidajad. “Tallinn on nii suure mõjuga koolipidaja, et riik on suuteline võtma isegi seaduseid vastu, mis on otseselt mõeldud Tallinna jaoks. Sageli esineb kokkupõrkeid, kus laua taga istuvad haridusministeeriumi esindaja ja Tallinna esindaja. Tallinna haridusprobleemid on vajanud eraldi läbirääkimisi ning selles mõttes on Tallinn määrava tähtsuse ja mõjuga,” põhjendas Ots.
Uus Tegusa Tallinna liige pole otseselt eliitkoolide vastu, tema hinnangul on küsimus selles, miks mitmed teised koolid kipuvad jääma varju või siis saama põhjendamatult vähem tähelepanu ja tunnustust. “Ma ise olen lõpetanud Tallinna reaalkooli, mille direktoriga me kunagi vaidlesime. Ma ütlesin, et võta see kaubamärk, pane see mõnele teisele koolile külge ja vaata, kas teed sama hea kooli. Selle eliitkooli teeb suuresti ka ajalugu, traditsioonid ja kõik see, mida mõni uuem kool ei saa omale lubada, aga tegelikult saab iga kool teha seda, et ta mõtleb välja oma identiteedi ja kallaku ning viib seda jõuliselt ellu,” leidis Ots.
Praegune olukord, kus üldise halli massi seast paistab välja mõni kool, pole Otsa hinnangul päriseluga kooskõlas. “Tegelikult on iga kool oma nägu ja seda peaks julgemalt välja tooma. Selle järgi hakatakse kolima kooli lähedale, kui on tõesti näiteks soov sellesse kooli minna. Ei pea minema eliitkooli, vaid kooli, mis on lapse jaoks parim.”
Ots leiab, et lasteaeda peaks selgelt hariduse osana käsitlema. “Lasteaed on kõige olulisem, sest seal pannakse paika inimese areng. Lasteaedades on palgad nii väikesed, et sinna võetakse juhuslikult inimesi tööle, aga see on kõige tähtsam iga.”
30 aasta pärast, kui laenud makstud saavad, on Põhja-Tallinnas pensionäride linnaosa
Ots leidis ühisosa ka Tegusa Tallinna eestvedajate tõstatatud planeeringuprobleemide juures. “Põhja-Tallinna elanikuna näen, kuidas igas suunas kerkib mõni hoone. Me ei tea, millist magalat me teeme — 30 aasta pärast, kui need laenud ära lõppevad, on siin pensionäride linnaosa. Kas me oleme selleks valmis? Sellist pikka vaadet peab kindlasti omama,” leidis Ots ja lisas, et linna üldist struktuuri peaks rohkem mõtestama hakkama, sest linna ei saa ainult detailplaneeringute kaudu arendada.
Muudatusi plaanitakse ka linnavalitsemises. Vastne Tegusa Tallinna liige on põhimõtteliselt nõus mõttega, et Tallinna ei peaks juhtima poliitik, vaid palgatud tippjuht. “Põhimõtteliselt see suund, et linnas tehakse parteipoliitikat, on rumal. Kui on ikkagi vaja auk ära parandada, siis tuleb see ära parandada. Sellepärast peavad seal olema inimesed, kes teavad, kuidas seda teha, ja suudavad ka otsuseid vastu võtta.”
Otsa sõnul plaanitakse volikogu komisjonide tasandi ülevaatamist. “Praegu on komisjoni juhtimine palgalisa, aga tegelikult peaks see olema sisuliselt palju määravam asi. Kaasatust peaks olema rohkem. Minu arvates see volikogu hoone füüsiliselt ei sobi selleks. See peaks äkki teise kohta kolima, et rahvas saaks selles protsessis osaleda.”
Otsa esimeseks ülesandeks saab Tegusa Tallinna loonud värvikate eestvedajate eesmärkide määratlemine ja selgitamine. “Nad on eestvedajad, mitte ei tee oma isiklikku rühmitust. Tegusa Tallinna liikmed on kaasamismeelsed. Konkurentide sõnastatud väide, et tegemist on oma huvide kaitsmise rühmitusega, tuleb lahti selgitada," lausus Ots.
Praegu tegeldakse meeskonna käimapanemisega ning augusti keskpaigas on oodata esimesi uudiseid valimisnimekirja liikmete kohta.
