Hall pähklipuu

Asukoht: Õie park. Kiige ja Liiva tänava nurgal

Õie tänava pargis lokkab uhkelt hall pähklipuu (Juglans cinerea), mis on ühtlasi ka Tallinna suurim hall pähklipuu. Laia võraga puu on pärit Põhja-Ameerikast. Tema lehekesed on saagja servaga, piklikmunajad ja mõlemalt poolt karvased. Septembri lõpus või oktoobri alguses valmivad teritunud tipuga, tihedalt näärmekarvased ja kleepuvad pähklid.

Amuuri korgipuu

Asukoht: Nurme 40, Nõmme Noortemaja hoov

Nõmme noortemaja hoovis kasvab kokku neli kaitsealust puud, üks põnevam kui teine. Neist kõige eksootilisem on Amuuri korgipuu (Phenllodendron amurense), mis pärineb Amuurimaalt, Kirde-Hiinast ja Mandžuuriast. Amuuri korgipuul on lai lehterjas võra. Vana puu tüvi on kaetud korgiga. Tüve koor on helehall ja korkjas. Paaritusulgjad liitlehed on helekollase sügisvärvusega ja meenutavad kujult natuke saare omi. Lehtedel on tugev omapärane lõhn nii nagu teistelgi ruudiliste sugukonna taimedel. Õied on Amuuri korgipuul väikesed, koondunud kännasjatesse õisikutesse, meerikkad. Juunikuus õitseva Amuuri korgipuu viljad on mustad kerajad roheka viljalihaga viieseemnelised marjad.
Amuuri korgipuu kuulub Hiina meditsiinis kasutatud 50 peamise taimeliigi hulka. Ainude hulgas on laialt levinud taime kasutamine valuvaigistina, kasutatakse korgipuu marjadest pressitud õli ja puu koort.

Arukase kultivar - leinakask

Asukoht: Nurme 40, Nõmme Noortemaja hoov

Nõmme Noortemaja aias tunneb koheselt ära teistest puudest madalama ja laiema arukase leinavormi (Betula pendula 'Youngii'), mida iseloomustavad peened ja dekoratiivselt rippuvad võrsed. Leinakase lehed on läikivad, kuldkollase sügisvärvusega. Maikuus kaunistavad leinakaski kollased urvad

Hõbevahtra kultivar - lõhislehine hõbevaher

Asukoht: Nurme 40, Nõmme Noortemaja hoov

Nõmme Noortemaja hoovis kasvav lõhislehine hõbevaher (Acer saccharinum "Wieri") on sirmja võrakujugaväga lõhestunud lehtedega hõbevahtra sort, mille tunneb ära tänu ta viiehõlmalistele lehtedele, mis on peensaagja servaga ja tipust teravad. Tuule käes sädelevad need lehed eriti efektselt. Sügisel võtab lõhislehine hõbevaher kollase palitu. Lõhislehine hõbevaher õitseb varakult enne lehtede puhkemist, õied on tal punased ja kollakasrohelised, viljad valmivad juba varasuvel.

Paberikask

Asukoht: Nurme 40
Nurme tänaval Nõmme noortemaja hoovis kasvava paberikase (Betula papyrifera) juures küll looduskaitset tähistavad sildikest ei ole, kuid tunnuste järgi on ta võimalik lihtsalt ära tuvastada. Paberikask meenutab põgusalt vaadates harilikku arukaske, kuid lähemalt uurimisel on näha, et laiuva võrega puu valge koor lõheneb pindmiselt, nii et selle paberjad servad lipendavad tuules lõbusalt. Paberikask on pärit Põhja-Ameerikast ning võrreldes arukasega on tal magusam mahl.

Harilik pöök


Asukoht: Pärnu mnt 120, Nõmme Muusikakooli hoov
Nõmme Muusikakooli tagahoovis kasvab suur ja uhke pöögipuu.
Harilik pöök (Fagus sylvatica) jõudis ilupuuna Eesti parkidesse juba 19. sajandi teisel poolel, kuid külmakartliku võõrliigi kasvatamine on läinud visalt. Kevadeti võib harilikku pööki hellitavalt kutsuda ka "siidikleidis elevandiks". Puu lehed on puhkudes õrnõhukesed ja siidjalt läikivad, tüvi on toekas, sile ja hall. Hiljem muutuvad lehed nahkseks, ning need võivad, vähemalt osaliselt jääda noorematel pöökidel talveks puule. Vesihalli ja peente pruunide läikivate võrsete järgi tunneb ära ka raagus pöögi. Kõike omapärasemaks võib pidada pöögi pungi, need on läikivpruunid ja otsast väga teravad. Pöögi vili, kolmnurkne pruun pähklike, paikneb seest sametises puitunud karbikeses - kuupulas, mis vilja valmides avaneb neljaks.Eestis reeglina pöögi seemned ei valmi, seda vaid eriti pikkade ja soojade suvede puhul ja eeldusel, et puu kasvab eriti soodsas paigas. Kuid seemnete haruldus on isegi hea, sest tooresti mürgiste seemnete söömine võib kergesti tekitada ohtliku mürgituse. Pöögipuu koort kogutakse kevadel, siis kui noorte võrsete mahlad on liikvel. Koort kasutatakse ravimina palaviku alandamiseks, mikroobide hävitamiseks, kootamiseks ja söögiisu alandamiseks.
Pöögipuidul on mikroobe hävitav ning köhavastane toime ja sellest toodetakse kreosooti. Kreosoodist saadakse aga antiseptilise toimega fenoole, mida tarvitatakse ülemiste hingamisteede põletike korral ning paelussi väljutamiseks.