Ott Leithami ja Sten Raudiku näol on tegemist kahe lõõtspillimängijaga, kes hoolimata eilsetest pingutustest rahvamuusikapeol leidsid endas ikka jõudu, et taas samm uuele üritusele suunata ja rahva suurpidustusele omalt poolt hoogu juurde anda. Sten sõnab, et laulupidu on miski, mille osavõttu ei saa naljalt ära jätta. "Pilli võib mängida, aga laulma peab," rõhutab ta pühendunult.

Laulupeole tulid noormehed kuulama nii klassikat kui ka uut. Lemmikteosena toob Sten repertuaarist välja n-ö laulupeo uudisteose Curly Stringsi "Maailm heliseb", tervitades sellega kõiki rahvamuusikuid.

Kuigi rongkäik oli pikk ning kilomeetreid maha tallates tuli kannatada ka vihmapiisku, on pillimehed siiski tagantjärele positiivselt meelestatud. Kui Sten eelistab olla laulupidudel igal juhul alati esineja rollis, siis Ott mainib, et vahepeal tahaks ikka kuulata ka. "Alati lihtsalt ei jõua esineda," arvab lõõtsamees.

Eilset simmanit kirjeldavad noormehed ainult heade märksõnadega. Kuigi väsinud tantsupeolisi oli raske õhtusele vabas vormis toimuvale rahvapillipeole meelitada, siis muusikute sõnul läks see neil korda. „Võtame seda korra tantsijate seisukohast: terve päev tantsid seda koreograafiat pulkjalaga ja lõpuks pidu on läbi. Vihma oled näinud, tuult oled näinud, kõik tahavad ära koju minna. Ja siis saavad kõik lõpuks tunda rahvamuusikat oma täies eheduses, nad saavad tantsida rahvatantsijatena seda, mida nad ise tahavad. See oli super äge elamus!“

Meeste jaoks on pillimängu puhul alati tähtis tantsijate olemasolu. Ott sõnab: "Pilli on alati parem mängida, kui on ka tantsijad. Kui tantsijaid pole, siis lõõtsamehed saavad üldiselt päris pahaseks." Selle peale segab Sten vahele: "Mitte just pahaseks, aga kuidagi selline tühi tunne jääb," arvab Sten. Ott täiendab: "Endale jääb selline tunne, et ei oska mängida või midagi..", mille peale Sten tõhusalt kaasa noogutas.