Trump on oma esimesel välisvisiidil, mis algas üleeile Saudi Araabias ja jätkus eile Iisraelis. Trumpi plaan on rahukõnelustele hoog sisse anda: eile Tel Avivi saabudes teatas ta, et on haruldane võimalus tuua regiooni julgeolek ja rahu, aga selleni saab jõuda vaid koostööd tehes. Trump lubas teha jõupingutusi Lähis-Ida konflikti lahendamiseks. Täna kohtus ta ka Palestiina presidendi Mahmoud Abbasiga.

Eile kogunesid aga palestiinlased Trumpi Iisreali külastamisest ajendatuna üldstreigile, mistõttu olid ametiasutused suletud ja ühistransport ei liikunud. Palestiinlased tahtsid demonstratsiooniga juhtida tähelepanu sellele, et USA teeb suurt koostööd Iisraeliga. Teisalt oli protestiaktsioon ka poliitvangide 37. päeva kestva näljastreigi toetuseks. Eile streikisid palestiinlased Jordani Läänekaldal, Ida-Jeruusalemmas ja nendega ühinesid ka Gaza sektori elanikud. Mitmel pool Palestiinas oli kokkupõrkeid Iisraeli vägedega, ennekõike Palestiina omavalitsuse Ramallah' ja Hebroni linnas.

Demonstratsioonile kogunenud põletasid rehve ja loopisid kive, Iisraeli väed vastasid kummikuulide ja pisargaasiga. Kokkupõrgetes Iisraeli vägedega sai eile pärastlõunal viga vähemalt 20 palestiinlast, üks neist raskelt. Palestiina meedikute sõnul lasti Ramallah' linnast Iisraeli Qalandia kontrollpunkti marssinud protestijaid nii päris kui ka kummiga kaetud kuulidega.

Iisraeli võimud on alates 1948. aastast arreteerinud ligi miljon palestiinlast Jordani Läänekaldalt, Gazast ja Ida-Jeruusalemmast, kellest märtsi seisuga kannab karistust 6300. Üle 1300 Palestiina poliitvangi alustas 17. aprillil näljastreiki, et survestada Iisraeli valitsust vangide elutingimusi parandama. Näljastreigil olevate vangide toetuseks kogunevad palestiinlased iga päev Läänekaldale ja Gazasse püstitatud solidaarsustelkidesse vangide eest palvetama ja kõnekoosolekuid pidama. 27. aprillil toimusid vangide toetuseks ka toetusmarsid ja kokkupõrked Iisraeli vägedega ning eile koguneti Trumpi visiidist ajendatuna taas üldstreigile.

Palestiina ja Iisraeli vahelised suhted olid teravad juba enne 1947. aastat, kui ÜRO vaidlusaluse territooriumi kaheks riigiks kuulutas. Otsusele järgnes konflikt, mille käigus Iisrael annekteeris pea 500 araablaste küla ning Läänekallas läks Jordaania valitsuse alla. Kakskümmend aastat hiljem toimus nn kuue päeva sõda, mille tõttu võim läks üle Iisraelile. Samal aastal alustati Iisraeli asunduste ehitamist Palestiina aladele. Aastal 1987 toimus esimene palestiinlaste ülestõus „intifada“, mille tulemusel alustatatud rahuläbirääkimisi päädisid 1993. aastal Oslo rahuleppega.

Riikidevahelised vägivaldsed konfliktid aga jätkusid järgmise ülestõusuni aastal 2000. Olulisi edasiminekuid see kaasa ei toonud ning lahendust kahe riigi vahelisele konfliktile pole leitud tänaseni.