Karilaid sõnas, et rahvusvaheline audit annaks kindlustunde ja teadmise süsteemi häkkimiskindlusest ja muredest ning seda eriti praegu, mil valimistele võib riik minna vananenud tarkvaraga. "On ülimalt kahetsusväärne, kui aastaid hiljem seisame ikka samade tarkvaraliste probleemide ees. See näitab, et rahvusvahelise auditi kaasamine on igati vajalik," rääkis Karilaid.

Tema sõnul peaksid auditit tervitama kõik osapooled, nii e-valimiste pooldajad kui ka vastased. "Kui turvalisus on prioriteet ja kui me oleme e-valimistes täiesti veendunud, siis peaks võimaldama rahvusvahelistel ekspertidel süsteem põhjalikult üle kontrollida," leidis Karilaid.

Põlluaas märkis, et e-valimistega seotud tõrkeid ja probleeme on esinenud väga paljudel inimestel ning kokku on puutunud sellega temagi. "Tegelikult on murekohad ju teada, kuid e-valimiste klubi on väga suletud ring, kus kriitika pestakse kiirelt maha ning end kaitstakse asjatundmatute väidetega," rääkis Põlluaas, kelle sõnul ei tohiks e-valimised olla mõnede poliitikute ja ekspertide leivamääre, vaid valimised peavad teenima kogu riiki.

Sellega nõustus ka Karilaid, kes tõi välja, et Spotify programmiga või isegi internetipanga või e-maksuametiga ei saa demokraatlikku otsustusprotsessi võrrelda. „Esiteks juba seetõttu, et valimised on demokraatia aluspõhimõte, millega ei tohi tekitada asjatatut riski eriti seal, kus see on olemas. Teiseks ei saa inimene iial teada tema e-hääle kadumisest. Küll aga näeb ta pangast kas ja kuhu kadus tema raha,“ tõi Karilaid välja.

Mõlemad mehed leidsid, et kuigi e-valimiste kriitika on ühiskonnas justkui tabuteema, mille käigus süüdistatakse lausa Eesti maine lõhkumises, siis vähemalt audit ning e-valimiste meeskonna värskendamine, oleksid positiivsed suunad usaldusväärsuse tekitamisel.