Kategooriline ei Tuskile isoleeris Euroopa Liidu suurima idapoolse liikmesriigi teiste riikide hulgas. Tuski poolt olid kõik 27 ülejäänud liikmesriiki. Vastu hääletas ainult Poola, kes süüdistab Tuski Poola sisepoliitikasse sekkumises, vahendab AFP.

„Ma ei aktsepteeri tippkohtumise otsuseid, tippkohtumine ei ole seega kehtiv,“ ütles Poola peaminister Beata Szydło pärast Tuski tagasivalimist ning rääkis „väga ohtlikust pretsedendist“.

Varssavist kõlasid rängad süüdistused Saksamaa aadressil. „Me teame nüüd, mis see on, EL Berliini diktaadi all,“ ütles Poola välisminister Witold Waszczykowski uudisteportaalile Wpolityce.pl. Et Poolat ignoreeriti personaalküsimuses, võib Waszczykowski sõnul muuta EL-i „väga mürgiseks liiduks“.

Mitmed EL-i liidrid heitsid Poolale ette Brüsseli kuritarvitamist sisepoliitiliselt motiveeritud võitlusteks. Poola vastuseisu tõttu ei saanud tippkohtumine mingeid ametlikke otsuseid rohkem vastu võtta. Selleks peab EL-i alusleppe järgi olema konsensus. Tuski ülemkogu presidendiks valimist Poola blokaad ei puudutanud ja see on seega kehtiv.

Öösel avaldati „lõppjäreldused“ Tuski nimel, mida toetasid 27 liikmesriiki peale Poola. Tiitellehel on öeldud, et dokument „ei leidnud konsensust põhjustel, mis pole kuidagi seotud selle sisuga“.

EL-i teised liikmesriigid ei tahtnud Poola blokaadile avalikult suurt tähendust omistada.