Praegu on Soome kaitseväe sõjaaja isikkoosseisu suurus 230 000. Sõjaaja isikkoosseisu suurust vähendati 2012. aastal, enne seda oli see 350 000, vahendab Helsingin Sanomat.

Seni on Soome kaitsepoliitikat käsitletud julgeolekupoliitiliste raportite osana. Raport annab kaitsepoliitilised põhisuunad Soome kaitsevõime säilitamisele, arendamisele ja kasutamisele.

„Riigikaitse põhisuundade osas valitseb üsna laialdane rahvuslik üksmeel ja see on hea,“ märkis Niinistö.

Niinistö sõnul on riigikaitse eelmiste valitsuste ajal lööke saanud, kuid sellel valitsusperioodil puhuvad teised tuuled.

Raporti järgi on Soome sõjaline tegutsemiskeskkond muutunud. Sõjaline tegevus ja sõjalised pinged Läänemere piirkonnas on lisandunud. Sõjaliste kriiside eelne hoiatusaeg on lühenenud ja jõu kasutamise künnis alanenud.

Raportis hinnatakse, et Soome-vastaste meetmete valik kriisi ajal oleks lai. Riigikaitsele esitatavad nõuded on karmistunud.

„Sõjalise jõu kastutamiseks Soome vastu või sellega ähvardamiseks tuleb valmis olla,“ öeldakse raportis.

Soome kaitseväe vajadus uuendada õhujõudude tehnikat ulatusliku hävitajate ostu abil on osa põhjusest, miks kaitsepoliitiline raport nüüd eraldi koostati.

Raporti eesmärk on panna parlament võtma pika perioodi jooksul suurte strateegiliste hangete kohustusi ehk osta uusi sõjalaevu ja praegused F/A-18 Hornetid välja vahetavad mitmeotstarbelised hävitajad. Niinistö sõnul ei saa nende hangete üle tingida.

Väljamaksed laevade eest peaksid kava järgi algama 2019. aastal. Maksed uute hävitajate eest tõuseksid sadadesse miljonitesse eurodesse aastas alates 2025. aastast.

Soome õhujõudude uute hävitajate koguhinnaks on hinnatud 7-10 miljardit eurot ja nelja sõjalaeva hinnaks umbes 1,2 miljardit eurot.

Eesmärk on saada Soome kaitseväele eelarvest eraldatavale rahale ulatuslikku lisa juba selle valitsusperioodi jooksul.

Maaväe materjalihangeteks eraldatav summa kasvaks 150 miljoni euro võrra ning erakorraliste kulude jaoks tuleks lisa 55 miljonit eurot ehk kokku 205 miljonit eurot. Selle raha eest saaks vägesid varustada näiteks erinevateks kriisideks.

Keskseimad partnerid Soome riigikaitsekoostöös on juba välis- ja julgeolekupoliitilises raportis määratletud USA ja Rootsi.