Valitsus võttis täna vastu seadusemuudatuse, mis paneb täpsemalt paika julgeolekuasutuste ja nendega koostööd tegevate inimeste õigused. „Praegu toimetasid asutused erinevate määruste järgi, muudatuste kohaselt saavad asutuste ja nendega koostööd tegevate inimeste õigused seadusesse ühtselt ja selgemalt sõnastatud,“ rääkis siseminister Andres Anvelt.

Tulevikus võivad Kaitsepolitseiamet ja Teabeamet vältimatu vajaduse korral toiminguteks kohtuniku loa saada ükskõik millisel taasesitamist võimaldaval kujul, näiteks e-kirja või SMS-i teel. „See muudab oluliselt kiiremaks sellistele juhtumitele reageerimise, mille puhul aeg on üliolulise tähtsusega. Kui kaalul on inimeste elud, siis ei ole mõistlik hakata ametlikku dokumenti ootama, formaalsused saab täita hiljem“ selgitas Anvelt. Kriminaalmenetluse raames on selline praktika kasutusel juba praegu, vahendas siseministeerium.

Samuti muudab seadus selgemaks salajasele koostööle kaasatud inimeste õigused, näiteks juhul, kui nendega peaks töö käigus õnnetus juhtuma. Salajasele koostööle kaasatakse inimesi ka praegu, aga selleks kehtivad erinevates asutustes erinevad määrused. Muudatus ühtlustab mõlema julgeolekuasutuse tänase praktika.

Kehtiva seaduse kohaselt võivad julgeolekuasutused küll varifirmasid asutada, aga selle kohta tuleb kanded registrisse teha vastavat asutust juhtiva ministri avalduse alusel. „Ministri avalduse alusel äriühingu asutamine ei ole kuigi varjatud tegevus, seetõttu asutused praegu seda võimalust kuigi palju ei kasuta,“ ütles Anvelt. Tulevikus võivad asutused sarnaselt füüsilise isiku teesklemisele ka juriidilist isikut teeselda, selle kasutamise otsustab julgeolekuasutuse juht.