Noora nime esimene silp viitab tema asukohale Nooruse tänaval ja teine silp on lühend rahvusarhiivist.

Nooras on uurijate käsutuses moodne uurimissaal, kus on lisaks ajalooallikatega tutvumisele võimalik kasutada isedigiteerimistöökohta, et mugavalt huvipakkuvatest materjalidest endale digikoopiad teha.

Kooligruppe ootab Rahvusarhiivi uues peahoones arhiivipedagoog, arhiivitundide ja töötubade läbiviimiseks on olemas spetsiaalne õppeklass. Igapäevane klienditeenindus algab Nooras 6. veebruaril.

Noora massiivses hoidlaplokis on 26 hoidlat, mis pakuvad dokumentidele 13.-21. sajandist sobivaid hoiutingimusi. Samuti tõusis uute hoidlapindadega Rahvusarhiivi võimekus võtta vastu uusi materjale.

Hoone planeerimine algas 2010. aasta lõpus, ehitustööd detsembris 2014. Noora sai nurgakivi 15. aprillil 2015 ja avati pidulikult 1. veebruaril 2017.

Noora arhitektid on Sander Aas ja Illimar Truverk. Arhiivihoone projekt valmis kolme arhitektuuribüroo – Asum Arhitektid OÜ, Architect11 OÜ ja Vaikla Stuudio OÜ – koostöös. Ehitustööde tellija oli Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, töid teostas YIT Ehitus.

2.-4. veebruaril ootab Rahvusarhiiv kõiki huvilisi avatud uste päevadele majaga tutvuma. Toimuvad ekskursioonid majas ja hoidlate, ringkäigud kuraatoriga Eesti riigi sündi tutvustaval näitusel "Keerdkäigud", töötoad suurtele ja väikestele, loengud ajaloost ja suguvõsauurimisest, kontsert majasisestel sildadel.