Eesti pole taibanud tahta omamaiseid tehaseid, vaid on ülepüüdlikult moosinud välisomanikuga ettevõtteid siia tulema. Tulemuseks ongi olematute omamaiste omanikega tehaste ja peamiselt välisomanikega koostetehaste riik. Koostetehase kasumimarginaal on nii väike, et selles ongi peamised mured palk ja maksud.

Algul tulevad odavpalgamaale koti- ja padjavabrikud. Kui palk kasvab, siis liiguvad kotiõmblemise manufaktuurid edasi ja nende asemele tulevad koostetehased. Koostetehaste aeg sõltub sellest, kui ruttu kasvavad palgad veelgi odavama palgaga maades.

Kui riik panustab vaid välisinvesteeringute saamisele, ega taipa panustada ka omamaiste tehaste loomisele, kus oleks kogu tootmisahel, sealhulgas ka tootmise rasvasemad osad, kuni tootearenduse ja müügini välja, siis jäädaksegi madalapalgalisse mudaliigasse, kus tootearenduse ja tehnoloogia asemel tegeletakse maksude ja miinimumpalga probleemidega.

Soome juuksur ja bussijuht saavad Eesti omaga võrreldes kõrgemat palka, sest nad teenindavad kõrgemat palka saavat Soome tehasetöölist. Tehasetöölisele saab maksta Soomes kõrgemat palka, sest Soome tehas on kõrgtehnoloogiline ja teenib suuremat kasumit. Kui tõsta juuksuri palka, siis tehasetöölise palk sellest ei tõuse. Kui aga teha tehas veelgi kõrgtehnoloogilisemaks, siis saab tõsta nii töölise kui ka juuksuri palka.