Saksamaa sotsist asekantsler sõidab Putiniga kohtuma, koalitsioonis on Venemaa asjus lõhe
Saksamaa asekantsler, majandus- ja energiaminister ning sotsiaaldemokraatliku partei (SPD) esimees Sigmar Gabriel külastab järgmise nädala alguses Venemaa presidenti Vladimir Putinit – teist korda aasta jooksul – teatab ajaleht Rheinische Post valitsusringkondadele viidates.
Reisi eesmärk on Rheinische Posti teatel Saksa-Vene sanktsioonide tõttu kannatanud majandussuhete arutamine. Viimati oli Gabriel Moskvas 2015. aasta oktoobris ja kohtus ka siis Putiniga. Plaanitud oli lühike eraviisiline kohtumine, kuid see kestis kaks tundi.
Saksamaa valitsuskoalitsioonis on samal ajal tekkinud lahkhelid Venemaaga ümberkäimise küsimuses. Unioon (kristlik-demokraatlik liit – CDU ja selle Baieri sõsarpartei kristlik-sotsiaalne liit - CSU) reageeris esmaspäeval vihaselt välisminister Frank-Walter Steinmeieri (SPD) avaldusele, milles ta kritiseeris NATO õppusi Venemaa piiridel, nimetades neid mõõgatäristamiseks ja sõjakisaks.
CDU ei kiida seda heaks. Erakonna aseesimees Volker Bouffier mõistis Steinmeieri avalduse hukka kui vale signaali. Finantsriigisekretär Jens Spahn nimetas Steinmeierit „Putin-Versteher’iks“ („Putini-mõistja“). Selgelt väljendus ka CDU peasekretär Peter Tauber – Steinmeier ei peaks põhjust ja tagajärge segi ajama: „Meie sõdurid ja meie liitlaste sõdurid ei tärista mõõkadega, vaid täidavad oma kohust Saksamaa ja NATO partnerite ees.“
Steinmeier aga kordas oma kriitikat NATO Venemaa-poliitika aadressil. Nimelt on talle jäänud mulje, et allianss on mõttevahetuse ja dialoogi täielikult unustanud. Oma erakonna ridadest sai välisminister toetust. SPD parlamendifraktsiooni aseesimehe Axel Schäferi sõnul järgib Steinmeier oma Vene-meelse kursiga Saksamaa juhtivate sotsiaaldemokraatide traditsioone: „Välisminister Steinmeieri juures on näha SPD klassikalist kuju, mis kulgeb Willy Brandtist Helmut Schmidti ja Gerhard Schröderi kaudu läbi liitvabariigi valitsemise ajaloo,“ ütles Schäfer. „Me distantseerime end Venemaa sisepoliitilisest diktaatorlikust või autoritaarsest lähenemisest. Aga teades Venemaa tähtsust, püüdleme me pideva suhtlemise poole.“
