"Sõrve on viimastel päevadel tublisti elavnenud, puid on rannas väga palju ja neid veetakse traktorite ja džiipidega päeval ja isegi öösel," lausus portaalile saarlane.ee Jämaja elanik ja Torgu vallavolikogu liige Aivo Põlluäär. "Ma pole oma elu jooksul nii palju puitu randa uhutuna näinud."

50-aastane Põlluäär ütles, et tegu on peenemate paberipuidupalkidega, peamiselt kuusega. "Kohati on neid palke rannas päris palju, ka minu maad piirnevad rannaga ja seal on sajad puud saja meetri kohta. Ma pole kursis, kui palju palke randa on uhtunud, kuid tean, et vähemalt 10- 15 kilomeetri raadiuses."

Tegu on juba teise korraga, kui Afalina kaotab osa puidulastist, mis lõpuks Sõrve randa haakrikuks jõuab. Ka eelmise aasta novembris uhtus meri Sõrve randa Leedu laeva Afalina merel kaotatud puidulasti.

"Ju need leedukad on siis sõbrad meile," muigas Aivo Põlluäär. "Ei teagi, kuidas juriidilises mõistes seda puidulaadungit võtta. Omanikud pole siiamaani selle vastu huvi tundnud ega järgi tulnud."

Puidu äraveol kehtib reegel, kes ees, see mees. Kehtib ka kirjutama reegel, millest sõrulased kinni peavad. Kui keegi on rannalt puidupalke avastanud, siis märgistamaks, et neid võtta ei tohi, tõstetakse üks palk merest välja ja asetatakse rannajoonega risti, palgiots mere poole. "See tähendab, et seal olev puit on juba omaniku leidnud. Üldiselt peetakse sellest reeglist aumehelikult kinni," selgitas Põlluäär.

Leedu laev Afalina kaotas jaanuari lõpupäevil Läänemerel osa oma lastist – 300-500 tihumeetrit puitu. Läheduses olnud laevad said Läti rannikuvalvelt hoiatuse. Laev kaotas osa lastist tugeva tuule tõttu.

Kaubalaev Afalina on registreeritud Leedu lipu alla ja selle kodusadam on Klaipėda. Alus sõitis Lätist Ventspilsist Saksamaale Rostocki.