Ta ütles kontrolörile, et tal on kaasas ID-kaardi koopia, kuna kaart ise on sotsiaaltöötaja käes. Samuti teatas ta, et on linna sotsiaalhoolekande hoolealune. Kõndimine polnud tal kuigi sujuv, arvatavasti oli tegu töövõimetuspensionäriga.

Kas ei peaks töövõimetuspensionäridel tasuta sõidu õigus olema? Kust võtab ta trahvi maksmiseks raha, kui kuu lõpu poole pole leibagi laual?

Ma muidugi ei tea, kas talle tehti trahvi või mitte, aga loodan, et kui tehti, siis maksab keegi hea inimene selle trahvi tema eest.

Mida teeksite teie, kui liikumine raske ja süüa pole, aga bussipileti raha ka pole?

Võite muidugi kahelda, kas mees ikka oli abivajaja. Riided olid tal tagasihoidlikud ja nägu oli nälga näinud. Ta oli pestud ja kammitud, mitte tänavainimene.

Kui teaksin, kuidas tasuda see trahv tema eest, siis teeksingi tundmatule sellise jõulukingi.

Kui kontrolöridel õnnestuks tabada kõik need regulaarselt piletita sõitjad, kelle jaoks oleks 16-eurose kuupileti ostmine tegelikult taskukohane, siis saaksime võib-olla tasuta sõidu õigust laiendada?

Mõelda võiksid ka need üliõpilased, kes sõidavad süstemaatiliselt jänest, kuna 8-eurone kuupilet tundub liiga kallis.

Tundub, et saatusel on kombeks võtta neilt, kel isegi vähe, ja anda juurde neile, kel teistest rohkem.