Taksojuhide Liidu esimehe Lembit Pohlaku hinnangul on olukord Eestis analoogne Prantsusmaaga: „Taksojuhid ei taha näha sellist konkurentsi nagu Uber ja põhjused on analoogsed Prantsusmaaga,“ ütles Poolak. „Ja kui riik ei astu konkreetseid samme Uberi tegevuse tõkestamiseks Eestis, siis võib juhtuda tõesti nii nagu on juhtunud Prantsusmaal, et taksojuhid soovivad streikida.“

Konkreetset piiri, mille olukord peaks ületama, Poolak siiski ei nimetanud, vaid ütles, et jälgitakse tähelepanelikult, milliseid samme astub riik. Tema hinnangul peaks ka riik olema selgelt huvitatud taksojuhtide õiguste eest seismisest, kuna vastasel juhul kaotaks riik ka maksutuludes: „Taksoteenuse osutajad on täna FIEd, kes ühel või teisel viisil ikkagi riigile oma maksusid maksavad."

Ebavõrdusus algab kulutustest

Hetkeseis on taksoteenuse turul keeruline, kuna turg on tugevasti üleküllastunud, ütles Poolak. „Võib-olla ei ole ta hästi organiseeritud või opereeritud, aga tegelikult on takso tarbijale kättesaadav ja põhimõtteliselt on täiesti mõttetu tuua siia täiendavaid jõudusid, kes hakkavad samasugust teenust osutama nii, et nad ei pea selleks olema ei FIEd, ei pea olema koolitatud, ei pea neil olema taksoteenuseks vajalikke seadmeid nagu taksomeeter, printerid jne. Tegelikult teeb tänane taksojuht tohutult palju kulutusi võrreldes Uberiga ja sealt hakkab ebavõrdsus pihta,“ võttis Poolak tekkiva ebaõigluse kokku.

Lisaks riigi majanduslike huvide kahjustamisele eksib Uber Poolaku sõnul ka Ühistranspordiseaduse vastu ja seetõttu loodavad taksojuhid ka riigi aktiivsemale sekkumisele. „Politsei on praegu teinud positiivset tööd selles osas, et on algatanud Uberi teenuseosutajate vastu väärteomenetlused ja seda näeme me praegu positiivse näitena,“ ütles Poolak.

Politsei- ja Piirivalveamet on saanud praeguseks Uberi kohta kaks avaldust, millest kummagi osas pole menetluse alustamine veel otsustatud. Avalduste sisuks on, et reisijaid vedanud autodel puudusid taksomärgistus, kleepsud ja muu selline.