Kõige enam rändavad riigikontrolli andmetel välja noored ja tööealised inimesed. Näiteks moodustasid 2013. aastal vanaduspensioniealised väljarännanutest 2–3 protsenti, ülejäänud olid tööealised või lapsed.

Riigikontroll uuris, kui paljud väljarändajatest olid eelnevalt töö või
õppimisega hõivatud. Analüüs maksu- ja tolliameti andmete põhjal
näitas, et aastatel 2005–2013 on veerand tööealistest (vanuses 15–64)
väljarändajatest saanud aasta jooksul enne lahkumist regulaarselt
ehk vähemalt seitse kuud töist tulu.

See tähendab, et kolmel neljandikul neist ei olnud püsivat
töökohta. Võrreldes neid näitajaid kogu rahvastiku hõivemääradega,
selgub, et Eestis on 15–64aastaste tööhõive määr perioodil 2005–2013
olnud keskmiselt 66 protsenti ehk oluliselt suurem.

Kogurahvastikust kehvemale tööturupositsioonile viitavad ka
väljarändajate teenitud tulu andmed. Riigikontrolli analüüs näitas, et
väljarändajate keskmine brutotulu kuus on pidevalt jäänud alla Eesti
keskmisele näitajale. Näiteks moodustas 2013. aastal väljarändajate
keskmine brutotulu 60 protsenti Eesti keskmisest näitajast.

Väljarändajatest umbes 11 protsendil on kõrgharidus, ülejäänute haridustase on madalam. Siin võib teatud määral mängida rolli
ka väljarändajate vanus ehk nende seas on palju keskkooli lõpetanud noori, kes
potentsiaalselt lähevad edasi õppima teistesse riikidesse.

Riigikontrolli analüüsi tulemusi kinnitavad ka Eesti
väljarändepotentsiaali uuringu tulemused, mille kohaselt on madalama
haridustasemega inimesed tõenäolisemad väljarändajad kui kõrgema
haridusega inimesed. Seega ei oota Eestit lähiaastatel ees
ebaproportsionaalselt suur nn ajude väljavool.

Analüüs töötukassa andmete põhjal näitas, et enamikul
aastatel (välja arvatud 2009) perioodil 2005–2013 on väljarändajate registreeritud töötuse näitajad olnud suuremad rahvastiku vastavatest näitajatest ning erinevus on olnud suurem alates majanduskriisist. Näiteks oli 2013. aastal töötuna registreeritute osakaal väljarändajatest kuus protsenti ja rahvastiku hulgas 4,3 protsenti.

Sotsiaalministeeriumi uuring kinnitab töötasu ja töövõimalustega
seotud tegurite rolli väljarändes. Selgelt olulisim põhjus, miks inimesed soovivad minna välismaale tööle, on suurem töötasu. Tähtsuselt teine põhjus on parem sotsiaalkindlustussüsteem sihtriigis ning oluliseks peetakse ka töötaja suuremat väärtustamist välisriigis.