GRAAFIKUD: Vaata, kui palju pagulasi maailmas täna on ning kui palju on neist tulnud Eestisse
Varjupaiga aastaraamat võtab maailmas toimuva üsna lihtsalt kokku: 2013. aastal oli sunnitud oma kodudest põgenema umbes 51,2 miljonit inimest. Põhjusteks tagakiusamine, relvakonflikt või inimõiguste rikkumine.
See tähendab, et oma kodust on sunnitud lahkuma keskmiselt 32 200 inimest päevas, mis on kaks korda suurem arv kui kaks aastat varem. Sellal kui 33,3 miljonit neist asusid ümber oma koduriigi sees, on 17,9 miljonit otsinud turvalist kohta väljaspool oma päritoluriiki.
Nendest omakorda 16,7 miljonit olid kas teiste riikide või ÜRO poolt tunnustatud pagulased, 1,2 miljonit aga varjupaigataotlejad, kes ootasid lõplikku otsust oma staatuse tunnustamise kohta. Pooled kõikidest maailma põgenikest on lapsed.
2014. aastal olid suurimad põgenike päritoluriigid Süüria (ligi 4 miljonit), Afganistan ja Somaalia. Enam kui pooled kõikidest maailma põgenikest tulid nendest kolmest riigist. Suurimad põgenike vastuvõtjad olid Türgi (1,6 miljonit), Pakistan (1,6 miljonit), Liibanon (1,1 miljonit), Iraan ja Jordaania.
Vaatamata laialt levinud arvamusele, et põgenikud tahavad jõuda nn rikastesse lääneriikidesse, elabki ligi 90% kõikidest maailma põgenikest nn arengumaades. See suhtarv on olnud ajas tõusev, olles veel 10 aastat tagasi 70%. Põgenike vastuvõtmisega tekkivad kulud ja koormus on seega ebaproportsionaalselt langenud just globaalse lõuna õlule.
Suurim kaasaegne põgenikekriis on tekkinud Süüria kodusõja tagajärjel. Ligi 4 miljoni riigist väljapoole põgenenud inimesega on ÜRO pagulasagentuuri sõnul tegemist suurima põgenike liikumisega pärast Teist maailmasõda. Valdava enamuse (umbes 95%) Süüria põgenikest on vastu võtnud Süüria naaberriigid, peamiselt Türgi, Liibanon, Jordaania, Iraak ja Egiptus. Näiteks Liibanon on jõudnud praeguseks olukorda, kus umbes neljandiku riigi elanikkonnast moodustavad Süüriast põgenenud inimesed.
Põgenikud Euroopas
2014. aastal esitati 28 Euroopa Liidu liikmesriigile kokku 626 820 varjupaigataotlust. Kõige enam võtavad põgenikke vastu Saksamaa (202 815 ehk 34% kõikidest taotlejatest), Rootsi (81 325 ehk 14%), Itaalia (64 625 ehk 11%), Prantsusmaa (62 735 ehk 10%) ja Ungari (42 775 ehk 7%). Kõige vähem võtavad põgenikke vastu Eesti (155), Slovakkia (330), Läti (375), Sloveenia (385), Leedu (440), Portugal (445) ja Horvaatia (450).2
Seejuures on Euroopa Liidu riigid üheskoos pagulasstaatuse andnud pisut enam kui 1 miljonile inimesele, andes seega peavarju umbes 6% maailma pagulastest. Seega, Euroopa Liit võtab vastu vaid murdosa kõikidest inimestest, kes on olnud sunnitud oma kodud maha jätma ja teise riiki põgenema.
Süüria kriis on selle ebakõla eriti ilmekalt esile toonud. Sellal kui Süüriast on põgenenud ligi 4 miljonit inimest, on Euroopa riigid vastu võtnud vaid 217 000 Süüria põgenikku, mis moodustab vaid 5-6% nende koguarvust, vaatamata sellele, et lähim Euroopa Liidu liikmesriigi pealinn asub Damaskusest vaid sajakonna kilomeetri kaugusel. Euroopasse jõudnud süürlastest on enam kui pooled varjupaigataotluse esitanud kas Saksamaale või Rootsile, tuues esile ka varjupaigataotlejate väga ebaühtlase jaotumise Euroopa Liidu riikide vahel. Näiteks, sellal kui Eesti võtab vastu 118 varjupaigataotlust miljoni elaniku kohta, võtab Rootsi vastu 8303 taotlust miljoni elaniku kohta (vaata terve Euroopa võrdlust varjupaigastatistika peatükist).
