Eesti Päevalehe tellimusel uuriti viiepalliskaalal inimeste hinnangut valitsusjuht Taavi Rõivase tööle. Tema keskmine hinne on 2,58 ehk koolipoisina saaks ta rahvalt hindeks 2+ või 3–. Väga hea, hinde 5 pani Rõivasele ainult 1% vastajaid. Ka Reformierakonna enda valijate seas on peaministri keskmine hinne ainult 3,5.

"Arvan, et madal reiting pole niivõrd seotud koalitsioonileppe ja selle sisuga, vaid pigem sellega, et inimestel on tunne, et Reformierakonna poliittehnoloogid hullutasid nad enne valimispäeva taaskord ära. On tõsi, et valimistel võidu saavutamiseks keskendus Reformierakonna kampaania Keskerakonna ja Vene ohuga hirmutamisele, pärast valimisivõitu aga vahetati täielikult plaati ja hakati rääkima vajadusest tõsta tarbimismakse, et saaks langetada tööjõumakse. Inimesed, kes tegid valiku julgeolekuhirmude pinnalt, tunnevad end kindlasti mõnevõrra ninapidi veetuna. Paraku ei ole võimalik valimistulemusi ümber teha ning järgmised neli aastat tuleb elada nende valimistulemuste alusel moodustatud parlamendikoosseisuga," ütles koalitsioonipartneri sotside juht Sven Mikser Delfile.

Seda, et peaministri kehv reiting võiks aga saada valitsusele komistuskiviks, Mikser siiski ei usu.

"Valitsus püsib niikaua, kuni kõigil osapooltel on selleks tahe olemas. Minu eesmärgiks sotsiaaldemokraatide esimehena on erakonna jaoks olulised punktid koalitsioonileppes," arvas Mikser.

"Usun, et nii peaministri kui valitsuserakondade reitingus kajastub hetkel pigem hinnang sellele, et võitjaerakonna valimiskampaania põhisõnum ja koalitsioonilepingu fookus lähevad suuresti lahku. Kindlasti ollakse rahulolematud ka koalitsioonikõnelustelt avalikkusesse jõudnud info vähesusega ja seegi rahulolematus on suunatud peaministri kui kõneluste vedaja vastu. Uue valitsuse tegelikele saavutustele või nende puudumisele on hetkel veel liiga vara hinnanguid anda. Usun, et kui valitsus asub koalitsioonilepet ellu viima, siis on tänaselt foonilt võimalik toetusnumbreid korralikult kasvatada," lisas Mikser.

Valitsuse kolmanda osapoole, IRLI peasekretär Tiit Riisalo ütles Delfile, et ühekordsetest uuringutest ei ole mõistlik liiga põhjapanevaid järeldusi teha.

"Selge on see, et teatud maksude tõstmisega seonduv on tekitanud ühiskonnas meelepaha ja need emotsioonid võisid üle kanduda ka nimetatud uuringusse. Valitsuse ja peaministrile saab adekvaatset hinnangut anda siiski põhjalikumate ja pikaajalisemate uuringute põhjal," leidis Riisalo.