Vabadussõjalased ehk vapsid olid Eestis aastail 1929-1934 tegutsenud populistliku organisatsiooni liikmed. Suure depressiooni aastatel sisenesid nad poliitikasse ja soovisid saada võimule, aga selle vältimiseks sulges Konstantin Päts 1934. aastal vabadussõjalaste organisatsiooni.

Riigikogu toetusrühmas on täna seitse riigikogu liiget: Jaanus Karilaid, Aadu Must, Heimar Lenk, Henn Põlluaas, Martin Helme, Mart Helme ja Märt Sults.

Selle juht Jaanus Karilaid selgitab oma isikliku hinnangut, milleks on seda rühma vaja.

Vabadussõjalaste liikumine on Karilaiu sõnul meie ajaloo üks võimsamatest rahvaliikumistest.

"1934. aasta riigipööre oli ebaseaduslik, vägivaldne ja selgelt kantud erakondlikust egoismist. Sotside kihutusel (August Rei) ja Johannes Laidoneri ja Konstantin Pätsi eestvedamisel likvideeriti isikliku kasu eesmärgil vabadussõjalaste liikumine. Selleks kasutati vangistamist, küüditamist ja poliitilist tagakiusamist," kommenteeris Karilaid.

"Ajalooteadlased on välja selgitanud, et süüdistused fašismis ja vägivaldse võimukatse planeerimises olid poliitiliste konkurentide alusetu propaganda. Tänaseks on ka selge, et sotsid käisid Nõukogude Liidu saatkonnas ka vabadussõjalaste mahasurumiseks nõu saamas," lisas Karilaid.

Vapside ideeline juht Artur Sirk oli Karilaiu sõnul poliitiliselt tagaaetav, tema likvideerimine meie poliitiliselt areenilt oli sügavalt ebaõiglane.

"1940 aasta Nõukogude okupatsiooni alguses olid vabadussõjalased esimesed, kelle kallal rakendati ränkraskeid repressioone. Vabadussõjalaste leheküljed tuleb ajalooraamatutes tõsta väärikamale positsioonile ja vabastada valesüüdistuste koorma alt. Ausam ajalookäsitlus kuulub samuti meie psühholoogilise kaitse mõiste alla," kommenteeris Karilaid.

Mida komisjon taotleb:

1. Kuna teatud poliitilised jõud kasutasid riiklikke institutsioone vabadussõjalaste likvideerimisel, siis oleks meeldiv, kui riigikogu vabandaks Eesti vabariigi nimel kõigi vabadussõjalaste järeltulijate ees ja mõistaks hukka 1934. aasta riigipöörde.

2. Eestis võiks olla koht, kus oleks võimalik avaldada austust vabadussõjalaste kui ühiskondliku fenomeni suhtes (mälestustahvel koos selgitava informatsiooniga).

3. Õppematerjalides peab tulevikus põhjalikumalt käsitlema vabadussõjalaste liikumise tähendust.