Kuigi Mustale esitatud süüdistuste kohaselt oleks saanud talle määrata maksimumkaristusena 12-aastase vanglakaristuse, siis kohtuniku Helve Särgava sõnul otsustas kohus mõista Egert Mustale üheksa aastat karistust, kuna mehe süü oli küll tõendatud, ent oli ka keregendavaid asjaolusid.

"Antud asjas vastavalt seadusele on kergendavaks asjaoluks kahetsus, mida süüdistatav siin kohtus ka väljendas. Vastutust raskendavaks asjaoluks antud asjas on seaduse kohaselt see, et vägivallateod olid pandud toime noorema kui 12-aastase isiku vastu, täpsemalt öeldes väga väikese ja ennast mitte kaitsta saava isiku vastu," rääkis Särgava kohtus.

Samuti arvestati kohtuniku sõnutsi ka seda, et väike laps oli süüdistatavast teatud perekondlikus sõltuvuses, ehk elas tema majas ning see asjaolu on samuti raskendav.

Kergendavaks asjaoluks pidas aga kohus veel fakti, et süüdistatav ei ole varem kuritegusid toime pannud. Lisaks leidis kohus, et soodustavaks asjaoluks süüdistatava suhtes oli ema Keiti Voogre äärmine hoolimatus oma lapse suhtes.

"See ei vähenda süüdistava süüastet, kuid kahtlemata teatud soodustingimus see oli," ütles Särgava.

Kohtunik tõi antud kohtuasjas suhtes välja ka ühe probleemi. Nimelt ei olnud antud kohtuasjas mitte ühtegi nö otsest tõendit.

"See tähendab, et ei ole pealtnägijaid selles mõttes, et kes seda situatsiooni tajuks. Nii väikselt lapselt me ju mingeid tõendeid koguda ei saa. Samas oli ka meile teada see, et antud asjas on süüdi mõistetud ka lapse ema ja seda, millised konkreetsed vigastused olid toime pandud Egert Musta poolt ja millised ema poolt./.../ Siin eeskätt lähtus kohus arvamusest ja oma siseveendumusest tõendite hindamisel, et Egert Must on vägivallategusid toime pannud väikse lapse suhtes," põhjendas Särgava.

Mis puutub Egert Musta süüdistusse lapsele raske tervisekahjustuse tekitamises, siis siinkohal leidis kohus, et antud kuritegu on toime pandud kaudse tahtlusega.

"See tähendab seda, et täisealine ja igatepidi oma tegudest ja käitumisest aru saav inimene peab aru saama, kui nii väikse lapse suhtes kasutada mingit vägivalda, siis justnimelt võivad tulla taolised tagajärjed, nagu antud situatsioonis tekkisid. Kohus leidis, et mitte mingil juhul ei ole tegemist ettevaatamatusega ja seda väga lihtsal põhjusel. Esiteks, kui väikest last lükata, siis ettevaatamatusega ei saa kedagi ju lükata, see on vägivald. Teiseks, kui teda lükata nii vastu seina, et seinaplaadile tekib mõra, siis ei ole see enam ettevaatamatus, siis see on kaudne tahtlus. Nii tugevalt lükates nii väikese vahemaa pealt, nagu me siin vaatasime ütluste seostamisel koha pealt, et 20 cm on väga väike vahemaa, siis selle pealt kukkudes või lükates saab tekitada sellise vigastuse, et kahhelplaadil tekib mõra," rääkis kohtunik.

Kõiki neid asjaolusid arvesse võttes leidis kohus, et igati õiglane ja seaduslik on karistada Egert Musta üheksa-aastase vanglakaristusega.

Kohus mõistis välja ka mittevaralise kahju Emily isa Josti heaks summas 50 000 eurot. Selle põhjenduseks ütles kohtunik Särgava, et arvestades ekspertide kirjeldusi Emily seisundi kohta, siis on teada, et laps vajab väga palju ravi, et temast saaks igatepidi täisväärtuslik inimene.

"Täiesti selge, et selleks on vaja materiaalseid vahendeid ja olukord on tekkinud süüdistava süü tõttu, et ta peaks selle mittevaraliselt korvama," ütles Särgava.