Ilmar Raag: sõjalise konflikti korral võivad nelja tunniga paljud asjad juhtuda
Valitsuse psühholoogilise kaitse nõunik Ilmar Raag ütles Delfile, et vägede ümberpaiknemise ajad on väga palju lühemaks jäänud, kuid president Ilvese neli tundi on öeldud pigem kujundlikult ja eesmärgiga veenda NATO-t siia oma baasi rajama.
President Toomas Hendrik Ilves rääkis The Sunday Telegraphile, et Balti riikidesse tuleks paigutada alalised väeüksused. Tema sõnul on Venemaa sõjaväeüksused nelja tunniga Eestis ja Venemaa lõikab Baltimaad muust maailmast ära enne, kui ükski kiirreageerimisüksus siia jõuab.
Raag leiab, et Ilvese sõnu on valesti tõlgendatud. "Räägime kahest täiesti erinevast asjast. Üks asi on see, et on välispoliitiline joon, mis arvab, et Eestis võiksid olla NATO alalised baasid, mitte ajutised üksused nagu praegu. Teine küsimus on, mida arvame võimaliku vastase tegevusest, aga seda tegelikult president ei analüüsinud."
Kaasaegne relvastatud konflikt võib Raagi sõnul kulgeda väga kiiresti, aga see ei tähenda, et kõik oleks mainitud ajaga läbi. "Selline poollause on pigem juhuslikult sattunud," sõnas Raag, kelle sõnul võivad sõjalise konflikti korral nelja tunniga siiski väga paljud asjad juhtuda.
Ta märkis, et Venemaa suudab lühikese ajaga väga suured väehulgad kokku ajada. "Praegu on Eestis nelja tundi tõlgendatud kui aega, mille jooksul Eesti vallutataks, aga mulle tundub, et president pidas silmas ettehoiatusaega, mille jooksul nähakse vastase jõudude liikumist piirile," selgitas Raag.
Raagi sõnul valitses pikka aega arusaamine, et ründevõimelise väehulga kokkusaamiseks toimetati nädalate viisi rongidega tanke ja kahureid kohale. "Vägede ümberpaiknemise ajad on väga-väga palju lühemaks läinud, mis tähendab seda, et eelhoiatusaeg on ka oluliselt lühemaks läinud," sõnas Raag.
Ilvese sõnu on aga Raagi hinnangul tõlgendatud valesti meie hirmude tõttu, kuna Venemaa on öelnud, et ta suudaks sõja võidukalt lõpetada mõne päeva või mõne tunniga. Ilvese öeldud neli tundi on Raagi hinnangul öeldud pigem kujundlikult kui täpse arvutuse põhjal.
Selge on, et kui vaenlane on juba kohal ning õhu- ja mereteed blokeerinud, siis on abivägede saabumine oluliselt keerulisem, seetõttu peaks kohapeal olema piisavalt raskemaid relvi. "Ei pea olema kuigi suur strateeg, et vaadata, et kui mere poolt tulek ja Balti riikidest mööda kitsukest maariba tulek on blokeeritud, siis on olukord keeruline," sõnas Raag.
Jõudude tasakaal
"Suurem liitlaste kohalolek on kindlasti see, mis annaks suurema garantii, et konflikti ei puhkegi. Kui arvestada, millised on nende jõud piiri taga, siis selleks, et seda kõike rünnata, selleks oleks ikka väga-väga palju igasugust jõudu siia vaja," lausus Raag, kelle sõnul on arutelu väikse baasi rajamise üle.
"Ma olen kuulnud sõjaväelasi arvavat, et selleks, et Venemaale tegelikult ohtlik olla, peaks Eestis paiknema minimaalselt kuus brigaadi ja alla selle ei kujuta ründamise mõttes Eestis asuvad relvajõud Venemaale mitte mingisugust ohtu, ükskõik mida Venemaa retoorika sel puhul ei ütleks," sedastas Raag ja lisas, et Eestis on hetkel ainult üks brigaad.
"Kui siin oleks pisikene baas, siis ega venelased saavad ka väga hästi aru, et see tegelikult pole võimeline ründama, küll aga on see efektiivselt võimeline kaitsma. See on see, mis on meie soov: et siin oleks piisavalt jõudu kaitseks. Meil ei ole vaja ründevõimekust," selgitas Raag.
Venemaa on NATO vägede suurendamisele Eestis alati kriitiliselt ja ka ähvardavalt reageerinud. "Venemaa jutus on alati väga suur osa retoorikal, millel puudub tegelikkusega seos. Ukrainas toimuval polnud näiteks Ukraina sõjalise võimekusega mingisugust seost, järelikult iseenesest see, kui suured on siin üksused, selle puhul kasutatakse puhtalt hirmutamistaktikat või muud kõvemat retoorikat."
Raagi hinnangul ei muuda suuremate liitlasvägede tulek Eestisse olukorda Venemaaga hullemaks, sest siis oleks Venemaal rünnata raskem. Kui Venemaa tahaks rünnata Baltimaid, siis peaks ta ründama NATO-t ja pigem arvatakse, et Venemaa NATO-ga relvastatud konflikti astuda ei soovi.
"Külma sõja ajal olid Lääne-Saksamaal sisuliselt NATO ja Varssavi bloki piiride ligidal tunduvalt suuremad NATO baasid, kui Balti riikidesse iganes kaalutaks. Samal ajal ei tähendanud see, et sõda oleks alanud, pigem vastupidi. Pigem see ohjeldas sel hetkel. Saadi aru, et selline sõda oleks igal juhul vastastikku väga-väga lammutav," võrdles Raag.
Sõnamõõkade ristamine
Reedel tegid Põhjamaade ministrid ühisavalduse, kus lubatavad Vene ohu tõttu tihedamat kaitsekoostööd omavahel ja solidaarsust Balti riikidega. Venemaa välisministeerium väljendas seepeale muret selle üle, et Soome ja Rootsi püüavad NATO-ga koostööd tihendada.
"See on arusaadav – kui Venemaa oleks midagi muud öelnud, siis oleks see tähendanud väga suurt muudatust Venemaa poliitikas, sest on terve rida lauseid, mida öeldakse selle pärast, et seda peab ütlema, see on sisse programmeeritud. Kui teatud lauseid ei öelda, siis on tegu muudatusega," märkis Raag.
Venemaa doktriin on aga, et NATO on nende peamine vastane, mistõttu on täiesti loogiline, et kui Põhjamaad püüavad NATO-ga koostööd tihendada või NATO end mingil moel tugevdada, siis näeb Venemaa selles ohtu ja avaldab pahameelt.
Raagi sõnul on olukord natuke ettearvamatu, kuid otsustavaid sündmusi pole olnud. "Venemaa sõnavara on niigi väga sõjakas praegu, täpselt nii on ka see hirmutav retoorika ja õppused, aga mingit järgmist sammu pole tehtud. Tean, et hetkel eskaleerumist ei ole olnud," rääkis Raag.
"Praegu toimub siiski sõnamõõkade ristamine ja selles suhtes kõik need erutumised on suhteliselt mõttetud või asjatud. Nii ka Telegraphi artikkel, mis oli mõeldud väga selgelt Lääne-NATO kuulajaskonnale ja ei arvestanud sellega, et oleks võinud iga pisiasja lõpuni ära seletada."
