E-valimised tundusid paberhääletuse sedelitel oleva luubiga lugemise kõrval konkreetsed ja ootamatult turvalised. Siinjuures tuleb siiski ära märkida, et e-valimiste turvalisus tähendab praeguses olukorras seda, et vabariigi valimiskomisjonile teadaolevalt pole seda tabanud mitte ükski küberrünnak eesmärgiga valimistulemusi võltsida või e-hääletamist takistada. Seega me ei tea, kui hästi peaks süsteem vastu siis, kui keegi üritaks seda tõsimeeli rünnata.

Enne viimaseid Euroopa Parlamendi valimisi käis Eestis üks välismaa e-valimiste kriitikute grupp, kelle hoiatusi e-valimiste olemusliku ebaturvalisuse suhtes Eestis väga tõsiselt ei võetud.

Üheks välisekspertide kriitika objektiks oli e-valimiste tarkvara, mis on kümme aastat vana ja ei suuda nende hinnangul takistada pahatahtliku suurriigi ette võetavat küberrünnakut.

Kas e-valimiste tarkvara vajab uuendamist, seda otsustatakse vabariigi valimiskomisjoni pressiesindaja Kristi Kirsbergi sõnul mõne aja pärast. "Praegu tehakse veel lõppenud valimistest kokkuvõtteid. Kuid tõepoolest, pärast seda algavad arutelud, mida ja kuidas on vaja muuta. Aega on 2017. aastani," kommenteeris Kirsberg.