FOTOD: Endla teatris anti kätte riiklikud teaduspreemiad
Täna jagati Pärnus Endla teatris riiklikud teadus-, kultuuri- ja spordipreemiad, teiste seas said autasu ajaloolased Andres Kasekamp ja Enn Tarvel ning Tartu ülikooli geneetika professor Ain Heinaru.
Tunnustatute hulgas olid ka helilooja Erkki-Sven Tüür, kirjanik Karl Martin Sinijärv, moekunstnik Riina Põldroos, tõlkija Mati Sirkel, korvpallitreener Jaak Salumets jt.
Preemiaid jagasid haridus-ja teadusminister Jaak Aaviksoo, peaminister Andrus Ansip ning kultuuriminister Urve Tiidus.
Teaduse aastapreemia väärtus on 20 000 eurot.
Peaminister Ansipi kõne preemiate üleandmisel.
Austatud laureaadid!
Head külalised!
6. mail 1991 võitis Kalev toonase Leningradi Spartaki korvpallimeeskonda tulemusega 85:77. See oli viimasteks osutunud NSV Liidu meistrivõistluste viimane mäng, mis tõi eestlastele NSV Liidu meistritiitli. Võitu tähistasid kuldmedalid ja suur kristallkarikas. Viimasest olid mõned hetked hiljem jäänud järele vaid killud.
Kas see kildudeks purunenud karikas oli põhjuseks peatsele NSV Liidu kokkuvarisemisele või õnnemärgiks eesseisvale iseseisvuse taastamisele, pole vahest hetkel oluline. Küll on aga ülioluline see, et Kalevi meeskonna viis treenerina võidule üks tänastest elutööpreemia pälvinutest. See mees on Jaak Salumets.
Nii või teisiti, aga need õnnekillud on vähemalt sümboolselt andnud meile võimaluse tulla 24. veebruaril kas Teaduste Akadeemia saali Tallinnas või Tartu Ülikooli aulasse, nüüd siis ka Pärnu teatrisse Endla. Seda juba 23. korda. Ikka selleks, et avaldada austust ja tunnustust neile, kes on oma aastatepikkuse töö ja pühendumusega või siis viimaste aastate silmapaistvate saavutustega jätnud sügava vao Eesti kultuurilukku ning toonud Eestile au ja kuulsust kaugemaltki.
Peaministrina on mul olnud meeldiv privileeg olla juba aastaid laureaatide esimeste õnnitlejate seas. Kui piirduda hetkel üksnes nende nimedega, kes pälvivad Eesti Vabariigi 96. sünnipäeval kõige väärikamad preemiad, siis ainuüksi nende tegude üleslugemisel läheks issanda päike enne looja, kui kõik hea saaks ära öeldud.
Teaduse vallas tõstab Eesti esile teenekaid professoreid Ain Heinaru ja Enn Tarvelit. Professor Ain Herinaru lugematutest teadustöödest on kõrvaltvaatajale vahest kõige aukartustäratavam kaks aastat tagasi ilmunud 1135-leheküljeline eestikeelne geneetikaõpik. Professor Enn Tarveli tegemisi on vahest kõige omapärasemalt võtnud kokku Jaan Undusk, kes on oma tunnustava metafoorse huumoriga kunagi öelnud, et see suurmees, osundan, "seostub eesti ajalookultuuris eeskätt kahe mõistega, need on adramaa ja Läti Henrik".
Ferdinand Johann Wiedemanni keelepreemia otsustas Vabariigi Valitsus sel korral määrata akadeemik Arvo Krikmannile "eesti rahvaluule väikevormide suureks kirjutamise ning lingvistilise folkloristika arendamise eest, huumoriküllase keele- ja keeleanalüütilise huumorikäsitluse eest, eesti sõnakultuuripärandi rahvusvahelise tutvustamise ning humanitaarteaduste edendamise eest". Näiliselt väiksed asjad, ent väga suur ja tänuväärne töö nendega.
Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest väljateenitud kultuuripreemia saamise puhul õnnitlen ma heliloojat ja kauaaegset muusikaõppejõudu Ester Mägit, kes on ingliskeelse muusikamaailma jaoks tuntud kui First Lady of Estonian Music, ning dokumentaalfilmide ja siin erivormina eesti kirjanike ainulaadsete portreefilmide loojat Toivo-Peep Puksi ja maalikunstnik Enn Põldroosi.
Osundaksin siinkohal vähem kui aasta tagasi Enn Põldroosi poolt öeldud sõnu: „Üks, mida ma kindlasti teha ei oska, on teistele mingite soovituste ja õpetuste jagamine. See läheks vägisi maailmaparandamise rubriiki, mis on minu arvates tänamatu amet.“ Tsitaat lõppes. Tuleb vist tunnistada, et seda tänamatut ametit on Enn Põldroos oma loomingus just pidanudki.
Kõrvuti Jaak Salumetsaga tunnustame spordi vallas Heino Jeretit tema pikaajalise väsimatu ja tulemusliku töö eest Eesti spordielu korraldamisel.
Minu siiraimad õnnitlused teile kõigile!
Ilusat iseseisvuspäeva!
