Viru ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Jelena Filippova sõnul alustas politsei lõppeval nädalal kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb kehalist väärkohtlemist.

"Uurimine käsitleb väidetavalt koolipersonali poolt kasutatud vägivalda. Hetkel ei ole kellelegi kahtlustus esitatud," lisas Filippova BNS-ile.

Võimalikuke kuritööle viitas jaanuari lõpus Tapa erikooli korda looma saadetud haridus- ja teadusministeeriumi ekspert Jürgen Rakaselg. "Meile teatavaks saanud info kohaselt on väidetavalt leidnud aset viimase kahe nädala jooksul mitu kehalise väärkohtlemise või sellega ähvardamise episoodi Tapa erikooli kahe töötaja poolt täna koolis õppivate õpilaste suhtes," ütles Rakaselg möödunud nädalal Delfile.

"Tegemist on väga tõsiste süüdistustega, millesse ei saa mingil juhul suhtuda ükskõikselt,“ rääkis Rakaselg. „Kuna nende väidete kontrollimine väljub koolipidajale seadusega antud võimalustest ja volitustest, siis edastame meile nädalavahetusel teatavaks saanud infot politseile kontrollimiseks.“

Tapa erikoolis puhkesid jaanuari lõpus rahutused, mille käigus lõhkusid õpilased kooli inventari, lahkusid koolist ja laamendamise lahendamisse pidi sekkuma politsei. Kümme kasvandikku lahkusid omavoliliselt koolist, kelle politsei Tapa linnast tabas. Seejärel asuski haridus- ja teadusministeerium pöörama olukorrale Tapa koolis senisest suuremat tähelepanu ja saatis kohale ekspert Jürgen Rakaselja.

Tapa erikoolis õpivad psühholoogiliste ja sotsiaalsete erivajadustega alaealised, praegu õpib koolis 38 10- kuni 17-aastast õpilast. Erikooli õppekeeleks on vene keel ja eesti keel. Sinna suunatakse õpilased alaealiste komisjoni otsusega, mille kohta kohus teeb määruse või otsuse. Alaealisi võib kooli suunata ka kohus kohtuotsuse alusel. Harilikult suunatakse õpilased kooli üheks kuni kaheks aastaks.