Järjest rohkem avastan, et paljud asjad iPadis ja nutitelefonis, mis on mul Androidi-põhine, lihtsalt ei toimi. Näiteks ei saa ma Delfi Rahva hääle keskkonnas kaastööd saata.

Lisaks ei saa oma meilile iPadis ühtegi dokumenti lisada. Mõtlesin alguses, et viga peab olema minus, sest nii jabura asja peale lihtsalt ei tulegi. Aga ei ole viga minus. Õnneks saan teiselt meiliaadressilt siiski saata lisadega meili ka iPadi abil.

Loomulikult ei saa iPadiga ühendada ID-kaardi lugejat, mis vähemalt Eestis on üsna vajalik asjake.

Paljudel internetisaitidel näeb iPadis ja nutitelefonis ainult osa leheküljel olevast infost. Mõnedel saab küll täisvaatele ümber lülitada, aga paljudel ei saa.

Igatahes olen selgeks saanud, et kui tahad, et kõik toimiks, siis peab ikkagi olema olemas kas lauaarvuti või laptop. Nutitelefonil ja iPadil on omad eelised, kuid interneti kasutusvõimalused on neil siiski piiratud. Elu oleks justkui lihtsamaks läinud, aga samas ei ole ka.

Enne kui haaran iPadi või nutitelefoni, pean läbi mõtlema, mida ma täpselt teha tahan, või siis avastan poole tegevuse pealt, et selles vahendis see võimalik pole. Aga loomulikult on iPadi või nutitelefoni haarata lihtsam kui arvuti lahti teha.

Mugavustooted jäävad ikkagi luksuseks, sest arvestades seda, kui kiiresti tehnika aegub, peab päris korralikud summad välja käima, et omada korraga nii läpparit või lauaarvutit, iPadi kui ka nutitelefoni. Kas neid kõiki peab omama? Muidugi ei pea. Mina lihtsalt lootsin, et kui mul on iPad, võin arvutist loobuda, aga seni, kuni paljud interneti tavapärased funktsioonid iPadis isegi ei toimi, ei saa sea kuidagi teha.

Kas üldse ilma arvutita enam saab? Minu laps käib koolis ja koolis käiva lapse puhul küll enam ilma arvuti ja internetita ei saa. Kodutööd ja koolitööd on nii suures osas virtuaalmaailma kolinud. Kui arvutit pole, jääb õppimata.