„2009. aastal oli vene gümnaasiumides eesti keele riigieksami keskmine 66 punkti, mullu aga tervelt 71,4 punkti, mis tähendab, et keeleoskus pidevalt paraneb. Tulevikus võib avaneda võimalus kehtestada riigieksamina B2 asemel C1 tase, mis on eduka edasiõppimise ja professionaalse edu eelduseks. Peab tõdema, et vene kooli lõpetanud noored valivad tihti oma elukohaks muid Euroopa riike, kus nad sooritavad sisseastumiseksameid ka nendes keeltes, mida ei ole koolis nii palju õpitud, nagu eesti keelt. Saavad kenasti hakkama ja sulanduvad üliõpilasperre. Miks nad siis ei peaks saama hakkama kodumaa ülikoolis, selle maa riigikeeles?“ küsis Avatud Vabariigi juhatuse liige Sergei Metlev MTÜ pressiteates.

Ülikoolid on oma kommentaarides öelnud, et võimaldavad juba praegu venekeelsetel sisseastujatel õppida intensiivselt eesti keelt ning pakuvad võimalust õppida osaliselt emakeeles, mis Metlevi arvates on positiivne ja võimaldab soovijatel valutult sulanduda eestikeelsesse akadeemilisse keskkonda.

„Ennast vene kooli kaitsjateks nimetavad isikud tõid eilses avalduses välja, et vene noorte jaoks tähendaks sisseastumiskatsete sooritamine eesti keeles sama, mis eestlastele katsete sooritamine inglise keeles. Selline vaatenurk ei ole adekvaatne ja tekitab ühiskonnas pingeid, tekitades valearusaamu, justkui oleksid venekeelsed noored võõrandunud eesti keelest. Veelgi kummalisemalt kõlas seisukoht, et talendikatele vene noortele tuleb anda šanss õppida emakeeles. Talendikas vene noor, nagu teisedki tublid noored, saab keeltega kenasti hakkama. Tegemist on pseudoprobleemiga. On taunimisväärne, et vene noortest soovitakse teha saamatut ja umbkeelset massi,“ lisas Metlev.

Avatud Vabariik on poliitiliselt vaba noorteorganisatsioon, mis ühendab üle 1000 inimese, kellest 70% on vene keelt kõnelevad noored. Organisatsiooni missiooniks on haridussüsteemi paremustamine, vabatahtliku noorsootöö arendamine ja noorte kaasamine poliitilisse- ja ühiskonnaellu aktiivsete otsustajatena.