Soomes Lappeenranta maakonnaraamatukogus on kuni 29. jaanuarini avatud näitus, kus on eksponeeritud rohkem kui poolsada lasteraamatut 1800. aastate lõpust kuni tänapäevani, mille sisu on redigeeritud või tsenseeritud või mida peetakse lastele ebasobivaiks, vahendab YLE.

Näitusele on koondatud paljude tuntud klassikute raamatud teiste hulgas näiteks Roald Dahli „Charlie ja šokolaadivabrik“ ning Heinrich Hoffmanni „Kolumats“, millega väidetavalt lapsi hirmutatakse.

Ka armastatud lastekirjanik Astrid Lindgren on sattunud nimekirja. Vitriinis on tema raamat „Vennad Lõvisüdamed“, mis õhutavat noori enesetapule. Nimekirjas on ka Harry Potter, kes demonstreerib lastele nõiakunsti.

Lappeenranta raamatukogu direktor Päivi Oikkonen rääkis YLEle, et tema arvates on Lindgreni „Vennad Lõvisüdamed“ lihtsalt imeline raamat. „Seda on kogu aeg loetud ja ma soovitaks seda julgelt lugeda ka praegu,“ ütles Oikkonen raamatu kohta, mis käsitleb tõsist teemat.

Lindgreni Pipi Pikksukk on lükatud Soome lastekirjanduse instituudi nimekirja sotsiaalse kriitika tõttu.

Šoti kirjaniku Helen Bannerman "Väike must Sambo" ("Little Black Sambo"" leiab mainimist rassismi tõttu. Mark Twaini austajaid on kindlasti nördinud teksti redigeerimisest "Huckleberry Finni seiklustes".

Loetelus on ka seksist kõnelevad tõlkeraamatud nagu Robie H. Harrise „Nüüd räägime seksist“ („Let's Talk About Sex“) ja Babette Cole’i „Ema munes muna“( „Mummy Laid an Egg“) ning 1980-ndatel tuntud „Aino“, kus raamatu kaanel on kujutatud alasti last. „Soomes seda ilmselt ei peeta väga kummaliseks, kuid inglisekeelse raamatu kaanepildil on lapsele püksid jalga tõmmatud,“ märkis Oikkonen.

Tänapäeva lasteraamatud käsitlevad peaaegu kõiki teemasid. Oikkonen tõi näiteks Islandi kirjaniku Thórarinn Leifssoni raamatu, kus on juttu kannibalismist. „See on üllatav teema, kuigi raamat on läbi huumori kirjutatud,“ sõnas Oikkonen.

Tema sõnul on moraalsetele küsimustele lastekirjanduses hakatud mõtlema viimastel aastakümnetel.

Soome lastekirjanduse instituut märgib, et lasteraamatute puhul on alati olnud põhiküsimuseks hariva ja meelelahutusliku rolli tasakaal. Muinasjutud on ju mõeldud selleks, et õpetada lastele moraali.

"Õiged" väärtused on seega olnud alati lasteraamatutes esmatähtsad, aga väärtused, hoiakud ja ideoloogiad on alati ja vältimatult seotud aja ja kultuuriga.

Kohati kipuvad lastekirjanikud valitsevate väärtuste kõrvale pakkuda lastele alternatiivseid seisukohti ja sageli pälvivad need raamatud üldise hukkamõistu või tabab neid isegi tsensuur.

Hea lugeja, mida arvad sina vanade lasteraamatute tsenseerimisest ning liigitamisest sobivaks ja ebasobivaks? Avalda arvamust aadressil rahvahaal@delfi.ee !

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid