"Jõulude ajal tuletavad paljud inimesed meelde ning tunnevad ära jõululoo, mis on kirja pandud pühakirjas," tõdes Piir. "See on lugu, mida kirikutes korratakse igal aastal advendi- ning jõuluajal. Veel järelkajana kuuleb seda lugu 6. jaanuaril, Kristuse ilmumisepühal ehk kolmekuningapäeval."

Piir viitas aga Westminster Abbey dekaanile dr John Hallile, kes tegi kokkuvõtte sellest, mida Suurbritannias elanikud eelmisel aastal suutsid öelda jõululoo kohta. Küsitleti lapsi ja lapsevanemaid.

"Enamik pakkus Petlemma Jeesuse sünnilinnaks, kuigi ka mõned arvasid see Beirut olevat," rääkis Piir. "Kuningas Heroodes ja ingel Gabriel olid tuttavad tegelased. Maarja oli see ema, kes asetas vastsündinud lapse, Jeesuse, sõime."

Samas teadsid väga vähesed tarkadest ehk kolmest kuningast, kes tulid hommikumaalt Jeesust kummardama, kuna selle loo kirjeldus leidub Matteuse evangeeliumis, mis on vähem tuntud.

"Luuka evangeeliumi jõululugu kostab meile igal aastal jõululaupäeval, kui käime kirikus," tõdes Piir. Teiseks on Luuka evangeeliumi lugu tema sõnul tuttav ja kodune just sellepärast, et väga palju lastele mõeldud jõulunäidendeid on rajatud selle evangelisti poolt kirja pandud kirjelduse peale.

Lastega jõululoo ettekandmist ettevalmistades võib Piiri sõnul tuua esile ka huvitavaid kõrvalepõikeid, sest lapsele pole alati arusaadav, miks kõik selles loos ei peaks kulgema nii, nagu on tavaks headele ning viisakatele inimestele.

Muidugi on meil teile tuba olemas

Piir viitas ka Paul-Gerhard von Hörschelmannile, kes ühes oma pühade ringkirjas kirjeldas jõulunäidendi tegelaste seas üht poissi, kelle ülesandeks oli olla rahvahulka täis Petlemma külalistemaja väsinud ja tüdinud omanik.

Selle asemel, et öelda, et Petlemma külalistemaja on ööbijaid täis ja saata Joosep ning lapseootel Maarja minema loomade söögikoha juurde ehk sõime juurde, sest neile polnud aset majas, ütles ta: "muidugi on meil teile tuba olemas."

"See poiss pandi pärast proovi inglikoori hulka kiituslaulu laulma ja leiti uus näitleja, kes tema asemel täidaks öömaja omaniku osa," märkis Piir.

Karjased väljendavad aukartust

Kuidas on lugu nende karjastega kellega kohtume jõuluõhtul lauludes, pühakirjas ja näidendites? Kes nad on, kust nad tulnud, mis neist saab?

"Neist pole midagi eriti teada. Nad pole võimul olevad ametnikud ega valitsejad. Nad pole usujuhid. Nad pole ülbed oma südame meelelt, võimukad ega rikkad," rääkis Piir.

Tema sõnul esindavad karjased neid, kes alandlikud, näljased, rõhutud, vaevatud, koormatud, vaesed ja väljendavad aukartust Jumala ees.

"Karjased on need, kellele kuulutatakse rõõmusõnumit Jumala lunastusest ja armust ning neile öeldakse "ärge kartke!"," sõnas Piir. "Karjased on need, kes ülistavad ja kiidavad Jumalat kõige eest, mis nad olid kuulnud ja näinud."

Heroodes ehmub

Valitsejad, keiser Augustus, maavalitseja Küreenius ja kuningas Heroodes Suur, ei kiida Piiri sõnul sellel õhtul Jumalat. "Heroodes aga ehmub ja kogu Jeruusalemm ühes temaga, kui idamaa tarkade käest saadakse teada kuningliku lapse sünnist," tõlgendas Piir pühakirja.

Ehmatus on tema sõnul veelgi suurem kui ülempreestrite ja kirjatundjate käest saadakse selgitusi prohvetite ettekuulutustest selle lapse kohta, kes pidi olema juutide kuningas ehk Messias.

"Kirikliku pühade kalendris on ka tavainimesele ehmatusi, sest rõõmupühade keskel on tabanipäev ja süütalastepäev, millel tuletatakse meelde märtreid ja kannatajaid," meenutas Piir.

Siiski, on tema sõnul nende päevade sõnumis seda lootust ja ootust, et Jumala õigus, õiglus ning rahu tulevad maailma vaatamata kõigele kurjale, mis meid ümbritseb.

Tänavu aasta jõuluaja palveks sobib Piir sõnul kirikus lauldud koraal: "Ei au, ei hiilgust otsi ma, ei taha kulda ka, vaid taeva valgust palun ma ja rahu maailma."