Insener Toomas Kaljas: Riia kaubanduskeskuse lae nõrgim lüli oli mutter, tragöödiat oleks saanud vältida

Insener Toomas Kaljas testis Aalto ülikooli laboris Riia kokkuvarisenud kaubanduskeskuse katusekonstruktsiooni ehitusel kasutusel olnud mutreid ja polte ning leidis, et mutter oligi kogu konstruktsiooni nõrgim lüli.

"Mutter oli seal kõige nõrgem lüli," sõnas Kaljas pärast laboris tehtud teste. "Oleks Riias õigeid mutreid kasutatud või oleks neid kasvõi kaks olnud, oleks tragöödia ära jäänud."

Testvideol on näha, kuidas kahe mutriga polt puruneb suure jõu juures. Mutrite keermed murdusid 17 kuni 18 tonni juures, mis on küll suurem kui projekteerimisel arvestatav 14,7 tonni, aga palju väiksem kui maksimaalne võimalik.

"See tähendab, mutrid ei olnud sobilikud," ütles Kaljas. Poldid ise olid tema sõnul õiged, ehkki sageli ehitatakse ka valede poltidega.

Jälgida tuleb, kas polt on mõeldud nihke- või tõmbepoldiks. "Teinekord võidakse ka nendega vigu teha, sest ei teata, milline polt tõmbesse sobib," rääkis insener. "Nihkepolt ei sobi tõmbesse absoluutselt."

Mutrid oleksid tema sõnul pidanud olema vastavalt projekteerija ette nähtud standardile ja kui projekteerija seda ette pole näinud, peaks ka ehitajal olema pädevust seda standardit projekteerijalt nõuda.

"Need mutrid ei ole sobilikud tõmbesse tööle. Tegemist on kergete mutritega, vaja on raskeid ehk tugevaid mutreid," selgitas insener.

Kaljase poolt testitud mutrid vastavad DIN 934 standardile ja neid müüakse tema sõnul poodides kaaluga nagu komme. Ka testis kasutatud mutrid ostis Kaljas Eesti ja Läti ehituspoodidest ja tema sõnul on neid kasutatud paljude ühiskondlike hoonete ehitusel nii Eestis, Lätis kui Soomes. Mutrite mõõtmed selgusid Riia Maxima objektil purunenud poldilt.

Kõik avalikud hooned, kus neid mutreid on kasutatud, tuleks Kaljase sõnul kohe tugevdada ja lisada neile täiendavad mutrid.