Peres ütles, et Iraani värske president Hasan Rouhani kujutab endast „võimalust“, mitte „hunti lambanahas“, nagu kinnitas Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu, vahendab AFP.

„See on võimalus, mida pole veel otsustatud,“ ütles Peres, kelle roll riigiasjades on suuresti tseremoniaalne, telekanalile France 24. „Ilmselgelt on olemas erimeelsused (tuumaprogrammi osas) Iraani sees; kes võidab, seda ma ei tea.“

Välisekspertide hinnangul on Iisraelil vähemalt sada tuumalõhkepead, kuid juudiriik, mis pole alla kirjutanud tuumarelvade leviku piiramise leppele, ei ole seda kunagi kinnitanud ega ümber lükanud.

Peres kaitses Iisraeli kahemõttelisust tuumavõimekuse teemadel, öeldes, et see on poliitika, mis toimib heidutusvahendina.

„See sõltub sellest, milleks tuumarelvi tahta. Minu jaoks oli tuumavalik rahuni viiv instrument, mitte rünnakuni,“ ütles Peres. „See oli heidutus, millel polnud mingit pistmist reaalsusega, kas meil see on või mitte. Fantaasia mängib äärmiselt suurt rolli heidutuse suurendamisel, nii et see on kahemõtteline, jah. Miks ma peaksin selgitama?“

Enam kui 40 aastat on teineteisele järgnevad Iisraeli valitsused öelnud, et nende riik ei ole esimene, kes toob tuumarelvad Lähis-Itta.

Ekspertide sõnul sõlmis Iisrael 1969. aastal USA-ga kokkuleppe, mille järgi peab ta hoiduma tuumapotentsiaali ja igasuguste tuumakatsetuste avalikustamisest.

Washington lubas vastutasuks sellel teemal Iisraelile mitte survet avaldada.

Iisraeli juhid ei ole endiselt tabu murdnud ja tuumaarsenali olemasolu tunnistanud, kuigi nad on muutunud viimastel aastatel läbipaistvamaks, eriti Peres.

Peresit peetakse 1950. aastate lõpus tihedas koostöös Prantsusmaaga alustatud Iisraeli tuumaprogrammi peaarhitektiks.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid