"Esmamuljed olid meeldivad. Kõik inimesed majas olid sõbralikud ja abivalmid," rääkis Kreisman Delfile. Tema sõnul valmistas esimesel nädalal enim probleeme vajaliku kabineti üles leidmine, kuid sisseelamist lihtsustas käsiraamat, mis uuele riigikogu liikmele antakse.

Kreismani sõnul pole tema arusaam riigikogu tööst väga palju muutunud. "Riigikogu töö vastab põhilises osas sellele, milline minu ettekujutus ka varem oli," sõnas ta.

"Töörütmiga olen harjunud, aga lõpuni mitte stiiliga. Mind on õpetatud, et kui üks räägib, siis teised kuulavad. Häirib näiteks istungil kasutatav rõhutatud viisakus, mis on tegelikult silmakirjalik. Häirib ka pidev nn ärategemine."

Kreisman rõhutas, et tegelik töö ei toimu riigikogu saalis, vaid komisjonides, fraktsioonides ja töökabinetis. "Ühe seaduse välja töötamiseks vajalik informatsiooni maht, millega ennast kurssi tuleb viia, on väga suur ja teemade ring lai. Lisaks peab ära kuulama ka erinevad huvigrupid."

"Tulemuseks on seadus, mis on ehitatud nagu kirik keset küla. See tähendab, et ta rahuldab mingil määral kõikide soove ja päriselt rahul ei ole mitte keegi," nentis Kreisman.

Värskeim riigikogulane tunnistab, et väga palju tal veel ette näidata pole. "Olen riigikogu liige olnud vähem kui kaks kuud ja suurtest töövõitudest on veel vara rääkida. Olen oma põhilise töö teinud keskonnakomisjonis kirgi kütva jahiseaduse aruteludel," rääkis ta.

"Poole pealt tööle asunutel on üldse väga keeruline kõik menetluses olevad seadused koos parandusettepanekutega endale tagantjärele selgeks teha," lisas Kreisman.

Oma ootustest tulevasteks töökuudeks ja -aastateks rääkides ütles Kreisman, et loodab tuua mingit reaalset kasu kogu Eestile ja eriti Ida-Virumaale, kust ta on riigikokku valitud.