Hommikuse kiirustamise tõttu unustasin võtmed koju, see tegi mulle terve päeva jooksul veidi muret. Mõtlesin, et kas ikka saan teise võtme, et koju sisse saada. Rääkisin ühel vahetunnil õpilastele oma hommikuäpardusest. Tunni lõpus teatasin kindlameelselt, et võtan teie tööd koju parandamseks kaasa ja esmaspäeval saate need tagasi, selle peale küsis õpilane murelikult: "Õpetaja, kas Te ikka saate koju minna?"

Neljapäev on Noored Kooli programmi õpetaja jaoks reede, sest üle nädala reedel ja laupäeval oleme hõivatud koolitustega, see nädalavahetus on meil vaba. Lähenemas on veerandi lõpp ja peast käis läbi mõte, et lähen kooli ka reedel, eks näis... Parim töökeskkond on ju ikkagi tööl.

Parandada on veel selle veerandi viimased lugemiskontrollid. Sedapuhku lugesime raamatuid Eno Raua "Kalevipoeg" ja Ferenc Molnári "Pal-tänava poisid", viimast õnnestus meil õpilastega vaatamas käia ka VAT Teatri etendusena Salme kultuurikeskuses. Paljude laste jaoks oli see esmakordne teatrikogemus, mis tekitas emotsioone veel nädalaid hiljemgi – küll toonitati etenduse pikkust (kaks ja pool tundi), räägiti kuulsatest näitlejatest ja väga eneseteadlikult suurepärasest näitlejatööst.

Neljapäevad on kombinatsioon väsimusest ja elevusest. Ärevalt ootan nädalavahetust, samas olen juba seljatatud nädalast veidi väsinud. Neljapäeva hommikul on täpselt teada, et õhtul ei pea hakkama planeerima tunde järgmiseks päevaks ja tööde parandamisega ei ole samuti kiire – see tekitab väga nauditava vabaduse tunde.

Iga nädala lõpus vaatan oma tegemistele tagasi ning analüüsin, kuidas läks – mis läks halvasti, mis hästi, kuidas edasi? Kui ma täna seda endalt küsin, mis seis on, siis ainus, mis mul pähe turgatab, on veerandi lõpp, kiire, kiire, KIIRE! Õpilased on sellest pikast veerandist tüdinenud ja kipuvad asju üle jala tegema, mis ühest küljest kurvastab, teisest küljest saan ma neist ka aru - ega ma siis üksinda selles veerandi lõpu väsimuses ja kiiruses ole, neid tabavad veel teravamaltki need samad tunded. Uuel nädalal hoian endal meeles, et ka õpilased on väsinud, püüan hoida neid tunnis aktiivsete kaasamõtlejatena ka veerandi viimasel nädalal. Kindlasti magan ma nädalavahetusel rohkem ja viibin palju värskes õhus, et väsimusest kiirelt lahti saada!

Veerandi lõpus püüavad paljud lapsed oma õpitulemusi parandada. Minu juures käisid nad eesti keele 14 käänet üle kordamas ja räägitud sai ka kõnekujunditest. Mis see metafoor siis ikkagi on? Üks õpilane vastas sellele küsimusele vahvalt: "See on peidetud võrdlus, kui me näiteks päikese paistmise kohta ütleme, et taevas särab kullakera."

Õnneks on kullakera taevas üha eredam ja energiat peaks tänu sellele aina enam lisanduma. Ukse taha ma samuti ei jäänud, sain ikka varuvõtme ja kenasti tuppa.

***

Laura-Liisa Perova on Noored Kooli 6. lennu osaleja, kes asus 2012. aasta septembris Noored Kooli programmi raames tööle eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Sel nädalal, 4.-7. märtsil, jälgis uudisteportaal Delfi noore õpetaja silmade läbi, milline on üks koolinädal.

Sihtasutus Noored Kooli kutsuti 2006. aastal Heateo Sihtasutuse ja Swedbanki poolt ellu selleks, et luua keskkond uute liidrite kujunemiseks, kes panustavad positiivsetesse muutustesse Eesti hariduses. Selleks valitakse Noored Kooli programmi võimekaid ja tegusaid kõrgharidusega noori inimesi, kes lähevad kaheks aastaks kooli õpetama ning läbivad samaaegselt uuendusliku õpetaja- ja juhtimisoskuste koolituse nii Eesti kui rahvusvaheliste koolitajate käe all. Rohkem informatsiooni aadressil www.nooredkooli.ee.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid