"Meil on edastada halvim ja traagilisim teade, president Hugo Chávez suri täna (teisipäeval) kell 16.25 (Eesti aja järgi teisipäeval kell 22.55)," avaldas Maduro Caracase sõjaväehaiglast pisaratega võideldes riigitelevisiooni teel rahvale, teatab AFP BNS-i vahendusel.

"Elagu Chávez," skandeerisid Madurot ümbritsevad ametnikud.

Maduro saatis president Hugo Chávezi surma järel riigis korra hoidmiseks tänavatele sõjaväe ja politsei.

"Andsin sõjaväele korralduse tänavatele liikuda, et hoida rahu ja korda ning toetada meie inimesi, sõjaväelased asuvad praegusel hetkel positsioonidele, " ütles Maduro riigitelevisiooni teel.

Venezuela relvajõud jäävad kaitsma riigi põhiseadust ning austama kadunud presidendi Hugo Chávezi soove, teatas kaitseminister Diego Molero teisipäeval Caracases kõrgetest sõjaväelastest ümbritsetuna.

"Tegutseme ühtselt, et täita põhiseadust ja meie juhi ning relvajõudude ülemjuhataja Hugo Rafael Chávez Friase soove," kuulutas Molero.

Venezuela opositsiooniliider Henrique Capriles kutsus teisipäeval Chávezi surma järel üles rahvuslikule ühtsusele ning avaldas lahkunud presidendi perekonnale kaastunnet.

"Minu solidaarsus kuulub tervele Chávezi perele ning tema toetajatele, ärgitan Venezuela elanikke ühtsusele," edastas Capriles suhtlusvõrgustiku Twitter kaudu.

President viibis sõjaväehaiglas alates 18. veebruarist, kui ta Kuubalt kodumaale toimetati.

Chávez valitses Venezuelat 14 aastat. Nüüd seisavad riigil tõenäoliselt ees ennetähtaegsed valimised. Venezuela põhiseaduse kohaselt tuleb riigipea surma korral järgneva 30 päeva jooksul valimised korraldada. Rahvusassamblee spiiker Diosdado Cabello asub ajutiselt riigipea ametiülesandeid täitma.

Chávezile tehti mullu 11. detsembril Havanna haiglas viimase pooleteise aasta neljas vähioperatsioon, mis osutus keerulisimaks ja mille järel tekkisid tal tüsistused.

Sellest ajast alates on avalikkusele temast näidatud kõigest paari fotot, 15. veebruaril näidati Venezuela televisioonis pilte haiglavoodis lebavast riigipeast, kelle kõrval seisid tema kaks tütart.

Alates 1999. aastast ametis olnud Chávez valiti mullu 7. oktoobril järjekordseks kuueaastaseks ametiajaks tagasi, kuid ta oli liiga haige, et 10. jaanuaril ametivannet anda. Seetõttu lükati 58-aastase presidendi ametissevannutamine määramata ajani edasi.

Venezuela valitsus on presidendi tervise kohta nädalaid vastuolulisi signaale edastanud, teatades kord, et Chávez võitleb oma elu eest, ja mõne aja pärast, et ta juhib endiselt riiki ja jagab korraldusi. Opositsioon heitis valitsusele korduvalt ette presidendi tervisliku seisundi kohta valetamist.

Oktoobrikuistel presidendivalimistel järjekordseks kuueaastaseks ametiajaks valituks osutunud Chávez valis Maduro enda järglaseks alles mullu sügisel. Varem pole ta Venezuela valitsevas Ühendatud Sotsialistlikus Parteis (PSUV) teistel võimalikel juhtidel esile kerkida lubanud.

Chávez kasutas valimisi vaieldamatu liidripositsiooni kinnitamiseks. Presidendi 14-aastane valitsusaeg lõhestas riiki, ühest küljest tõrjus Cháveze poliitika eemale rikkaid ja suurkorporatsioone, kelle vara ta riigistas, teisest küljest võlus ta heldete sotsiaaltoetustega vaesemaid elanikke. Chávezi oktoobrikuistele valimistele eelnenud kampaania oli üles ehitatud lubadusele, muuta võimule jäädes Venezuela rahvuskangelasest Simón Bolívarist inspireeritud revolutsioon pöördumatuks.

Opositsioon on aastate jooksul Chávezt süüdistanud riigi raha valimiskampaania huvides kasutamises ning tele-eetris domineerimises, sundides riigi palgal olevaid töötajaid ähvarduste läbi tema kampaaniaüritustel osalema.

Chávezi surm võib mõju avaldada saareriigile Kuubale, mille kommunistlik režiim ning eelkõige majandus sõltub suuresti Venezuela toetusest.

Kuuba endise presidendi Fidel Castro toetusel tõusis Chávez Lõuna-Ameerika radikaalse vasakpoolsuse eestvedajaks, kostitades Ühendriikide regulaarsete imperialismivastaste tiraadidega ning sõlmides sidemeid Washingtoniga vaenujalal olevate riikidega, nagu Süüria, Iraan ja Liibüa.

Vaatamata pingelistele suhetele Ühendriikidega, eksportis Venezuela ka Chávezi valitsusajal USA-sse päevas miljon barrelit naftat.

Enne seda, kui Venezuela endise presidendi hoog vähi tõttu rauges, pidas ta regulaarselt kõnesid, mille keskmes oli Lõuna-Ameerika iseseisvuse, vabaduse ja sõltumatuse sümbol Simón Bolívar.

Chávez kerkis Venezuela poliitilisele areenile 1992. aastal, kui ta tegi president Carlos Andrés Pérezi vastu ebaõnnestunud riigipöördekatse. Seejärel veetis ta kaks aastat vangis, otsustades edaspidi demokraatlike valimiste teel võimule pääsemist üritada. Chávez võitis 1998. aastal presidendivalimised, tõustes 44 aasta vanuselt riigi ajaloo noorimaks presidendiks.

Võimule saanuna pikendas ta presidendi ametiaega kuue aastani ning vähendas kongressi võimu, selle tulemuseks oli veenev valimisvõit 2000. aasta presidendivalimistel. Kaks aastat hiljem kukutati Chávez 47 tunniks riigipöördega võimult, rahvameeleavalduste toel sai ta tagasi võimule. 2004. aastal üritas opositsioon teda referendumi kaudu tagasi kutsudes võimult kõrvaldada, rahvas seda ettepanekut ei toetanud.

Chávez valiti 2006. aastal teiseks kuue aasta pikkuseks ametiajaks presidendiks tagasi. Kolm aastat hiljem surus ta rahvahääletusel läbi muudatuse, millega tühistati presidendile kehtestatud kahe ametiaja piirang, võimaldades tal 2012. aasta järjekordseks kuueaastaseks ametiajaks kandideerida.

Esimest korda viimase 14 aasta jooksul ei leia Venezuela elanikud valimissedelilt enam Chávezi nime.

Ta oli surres 58-aastane.