Tallinna ülikooli õppejõud Marge Unt esitles reedel toimunud ümarlaual "Noored tööturul. Kas noorte töötus on paratamatus" uuringu tulemusi, mille järgi on 15-24-aastaste noorte tööpuudus teinud suuri võnkeid üles-alla.

Uuring "Noorte töötus Eestis majanduse tõusu- ja languse aastatel" näitab, et noorte töötus kasvas majanduskriisi ajal drastiliselt - 2009. aasta alguse 7,5 protsendilt 40,6 protsendini 2010. aastal. Samas hakkas noorte töötus 2010. aasta teisest poolest sama järsult vähenema ning oli 2010. aasta lõpuks 22,7 protsenti.

Noored on viimased, kes tööle võetakse
"Hoolimata sellest, et noorte tööpuudus on viimastel aastatel jõudsalt vähenenud, on ta ikka veel üle kahe korra kõrgem kui enne majanduskriisi," ütles Unt, kelle sõnul on noorte töötuse määr olnud alati märgatavalt kõrgem kui täisealiste töötuse määr.

"Noortel on eriti raske tööd leida nendel aegadel, kui tööd napib. Noored on viimased, kes tööle võetakse ja esimesed, kes lahti lastakse," ütles Unt.

Uuringus käsitleti eraldi kahte gruppi - noori, kes otsisid tööd majanduslanguse ajal ning neid, kes olid töötud majanduskasvu ajal. "Võrreldes buumiaegadega majanduslanguse ajal kooli lõpetanud suure tõenäosusega haridusteed ei jätkanud," ütles Unt, kelle sõnul on üheks erinevauseks ka see, et alates masust on kooliõpetajad alustanud töötegemist madalamatelt positsioonidelt, kui kasvu aastatel.

Kolmandik on ripakil
Uuringu järgi 170 000-st 15-24-aastastest noorest enamus (52 protsenti) õpib, 31 protsenti töötab ning kolmandik (17 protsenti) on töötud. "Tervelt kolmandik noortest on tööjõuturul kasutamata. Ning arvestada tuleb ka seda, et 2015.aastal on selles vanusegrupis 35 000 noort vähem," lisas Unt.

"Pärast kooli lõpetamist on mingi tööotsimise periood loomulik, oluline on aga see, kui kaua tööd otsitakse. Kui algul ei õnnestu töötu seisundist välja murda, on oht, et noorest saab heitunud töötu ning tema enesekindlus väheneb," rääkis Unt.

Uuringu järgi on suurenenud edasiõppijate osakaal, valdavalt bakalaureuseõppe lõpetanud tudengite osas. "Rakenduskõrgharidusega noored valdavalt edasi õppima ei lähe ning nendel on seetõttu ka suurem oht töötuks jääda," ütles Unt.

Viimasel aastal on Undi sõnul tööpakkumiste arv pidevalt tõusnud. "Hetkel on CvKeskuses sama paljju töökuulutusi, kui buumi ajal. Inimesed näevad tööturgu laiemalt, kui ainult Eestis," ütles Unt.

Undi sõnul on võrreldes mitmete teiste Euroopa riikidega Eesti eripäraks suur kõrgharidusega noorte hulk. "Küsimus on selles, kuidas saada ja jääda tööturule. Üheks olulisemaks omaduseks on õppimis- ja ümberorienterumisvõime," lisas Unt.

Haritutele üldiselt tööd jagub
Noorte töötuse teema on Undi sõnul pidevalt esil olnud. "Oli ju selgi nädalal kõige loetum artikkel Eesti Päevalehes ilmunud Katrina Helsteini lugu "Mina-klinditeenindaja". Inimesed, kes nende teemadega iga päev ei tegele, ei kujuta ettegi, et osa klienditeenindajaid saabki nii vähe palka," ütles Unt. Samas ei saa tema sõnul väita, et magistrikraadini jõudnud töötavadki tihtipeale supermarketis. "Enamik magistrikraadiga inimesi töötab ikka kõrgemal kohal," ütles Unt.

Undi sõnul ei saa välja tuua ühtegi eriala, kus oleks töötuse määr eriti kõrge. "Vaid ehituserialade puhul on töötuse järsku tõusu märgata, aga seda saab seostada majanduskriisiga, mis tabas ehitusturgu ja seeläbi ka ehitajaid," ütles Unt.

Väga vähe on aga töötuid meditsiinierialade lõpetajate hulgas. "Eks põhjanaabrid hoolitsevad selle eest, et töötukassas ühtegi õe või arsti eriala lõpetanut kirjas ei oleks," leiab Unt.