Töötaja, kes teenib 25 000 Rootsi krooni (2890 eurot) kuus, maksab sellest maksudeks 69 protsenti ehk 17 200 krooni (1990 eurot), selgub Swedbanki analüüsist, vahendab The Local.

Rootsi statistikaameti andmete järgi oli Rootsi munitsipaaltöötaja keskmine palk 2011. aastal 25 000 krooni.

Kahelapseline perekond, mille liikmed teenivad kuus 55 000 krooni (6350 eurot), maksab Swedbanki andmetel maksudena ära 38 000 krooni (4390 eurot).

See summa sisaldab makse, mis arvatakse töötaja kätte saadavast palgast maha, käibemakse tarbimise pealt ning makse, mida maksab tööandja.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et rootslase kaugelt suurim igakuine väljaminek on maksud.

„Palgalehel näha olevad maksud on üks asi, aga kui lisada tarbimiselt võetavad maksud ja tööandja makstavad maksud, muutuvad maksud kolmekordseks,“ ütles Swedbanki privaatmajanduse insituudi (Institutet för Privatekonomi) esindaja Maria Ahrengart.

2011. aastal maksid rootslased kokku maksudeks 1,65 triljonit krooni (190 miljardit eurot).

Swedbanki analüüsi järgi kasutavad suurema osa maksudest saadavast rahast ära omavalitsused ja pensionisüsteem.

17 200 kroonist, mis makstakse 25 000-kroonise palga juures maksudeks, läheb 6100 krooni (700 eurot) ehk umbes 35 protsenti kohalikeks maksudeks ning pensionisüsteem saab sellest 4300 krooni (500 eurot) ehk umbes 25 protsenti.

Otse riigile makstavad maksud moodustavad vaid alla 20 protsendi töötaja makstavatest maksudest ehk umbes 40 000 krooni (4620 eurot) aastas.

Sellest summast umbes 1700 krooni (200 eurot) läheb Rootsi Euroopa Liidu liikmemaksu maksmiseks ning sama palju arenguabiks välisriikidele.

Umbes 3000 krooni (350 eurot) kulutatakse igal aastal haridusele, 2500 krooni (290 eurot) riigikaitsele ja 4200 krooni (490 eurot) laste- ja perekonnaprogrammidele.

Igal aastal kohalikeks maksudeks makstavast 73 000 kroonist (8430 eurost) kasutab hoolekanne eakate eest ära 14 000 krooni (1620 eurot) ehk umbes 19 protsenti. Laste eest hoolitsemisele ja haridusele kulutatakse umbes 30 000 krooni (3460 eurot) ehk 41 protsenti.

„Suure osa sellest, mis me sisse maksame, saame me erineval moel uuesti tagasi,“ ütles Ahrengart.