„Mul on lihtsalt kahju, et need asjad nii on läinud,“ lausus Tallinna linnavolikogu liige Kalev Vapper. „See on nukker, et maavalitsusest selline otsus tuli.“

Vapperi sõnul on kõik seaduslikud põhjendused olemas, aga otsuste tegemisel on tema hinnagul oluline arvestada ka üldsuse huvidega. „Vastuseis selle krundi täisehitamisele on olnud väga tugev ja see ei ole see koht, mida peaks kiiremas korras kasutusele võtma,“ rääkis Vapper Delfile. „See on väga väärtuslik krunt ja sinna saaks palju väärtuslikumaid hooneid ehitada kui need mõned elamud.“

Vapperi sõnul on Tallinna linnas veel mereäärset maad, mis on täis ehitamata, kuid seda pole ülemäära palju. Selle täisehitamist tuleb tema sõnul hoolega kaaluda.

Veekeskus on planeeritud jahisadama vahetusse lähedusse. Seda investeeringut pidas Vapper mõistlikuks, kuid ta leidis, et see ei peaks ilmtingimata olema ehitatud merre. „Võib-olla olekski otstarbekas ehitada sinna just veekeskus, aga mitte kortermajad,“ kõneles Vapper. „See võib-olla ka koht ooperimajale.“

Vapper tunnistas, et ta toetab küll ettevõtlust, ent on kõige nukram kogu sadamaala pärast. „Selge on see, et see sadam on väga kehvas seisus ja kogu sadama arendamine on jäänud seisma. Seda on hoitud kokkuvarisemise eest, aga selle sadama arendamine ei ole arendajale jõukohane,“ rääkis Vapper.

Vapperi sõnul on kinnisvaraarendaja eesmärk kasumit teenida, aga sadam ei tooda kasumit. Ta märkis, et tavapäraselt on sadamad linna või riigi omandis. „Juba üsna suur viga oli, et sadam omal ajal koos TOPiga erastati,“ leidis ta ja möönis, et omaniku huvi on nüüd tehtud kulutused tagasi teenida.

Võrdluseks tõi Vapper Helsingi, kus on 38 kilomeetrit sadamakaid, mis kuulub linnale. „TOPi sadam tuleks ka tagasi saada riigile või linnale,“ lausus ta.

Kui detailplaneering linnavolikokku jõuab, kiidab praegune koosseis selle ilmselt heaks.