Kaitsepolitsei kirjutas täna avaldatud aastaraamatus, et Nõukogude Liidu venestuspoliitika osana loodud venekeelse haridussüsteemi ja vene keele eristaatuse säilitamine lähiriikides kuulub Venemaa mõjutustegevuse prioriteetide hulka.

Kui 2007. aastal algas venekeelsete koolide üleminek eestikeelsele õppele, põhjustas see osade õpetajate ja lastevanemate seas pahameelt ja loodi MTÜ Vene Kool Eestis, mis aga kaitsepolitsei hinnangul ei suutnud vene kogukonnas laiemat toetust leida.

Eestikeelsele õppele ülemineku võttis enne 2011. aasta riigikogu valimisi enda peale Yana Toom, Tallinna abilinnapea haridus- ja kultuuriküsimustes. Koostöös Venemaa kaasmaalastepoliitikas osaleva Inimõiguste Teabekeskusega survestati Tallinna vene koole esitama linnavolikogule taotlusi jätkamaks vene õppekeelega ka pärast 2011. aasta esimest septembrit, mil venekeelsed koolid pidid õpetama 60 protsenti õppeainetest vene keeles. 

Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhini survel esitasid sarnase avalduse ka viis Narva venekeelset gümnaasiumi. Peale Toomi valimist riigikogusse tema asemel Tallinna abilinnapeaks saanud Kõlvart jätkas Toomi tegevust eestikeelse õppe vastu tegutsemisel, ent lisas senisele avalikule vastuseisule ka varjatud vastutegevuse.

Kõlvart algatas venekeelse koolihariduse toetuseks valge lindi kampaania, aga see osutus Eestis ebaedukaks, küll võtsid valge lindi eelmise aasta lõpus palju edukamalt kasutusele valimispettuste vastu võitlevad inimesed Venemaal, märkis kaitsepolitsei.

Eelmise aasta sügisel võttis Kõlvart MTÜ Vene Kool Eestis enda kontrolli alla ja algatas allkirjade kogumise venekeelsete koolide toetuseks. Kõlvart lootis saavutada samasugust edu nagu eelmise aasta novembris Lätis vene keele teiseks riigikeeleks kehtestamise poolt antud 180 000 allkirja, aga tulemus jäi mitukümmend korda tagasihoidlikumaks. Seda hoolimata kampaania silmatorkavast kajastamisest Tallinna linnavalitsuse väljaantavas venekeelses tasuta lehes Stolitsa ja venekeelses telekanalis PBK.

2011. aasta oktoobris, novembris ja detsembris korraldas Kõlvart Öise Vahtkonna liikmete abil Tallinnas mitu meeleavaldust õppekeele muudatuse vastu. Meeleavaldusele kaasati mitukümmend koolinoort, aga üritustel jäid tooni andma kaitsepolitseile juba aastaid tuntud isikud. Eestikeelsele õppele ülemineku sihtrühm ehk gümnaasiumiõpilased ja nende vanemad jäid meeleavaldustel kaitsepolitsei teatel vähemusse.

Kaitsepolitsei lisas, et detsembris palus Kõlvart MTÜ Vene Kool Eestis kontrollijana Tallinna linnavalitsusel ehk samal Mihhail Kõlvartil korraldada "üleriiklik lapsevanemate koosolek". Üritusel osalesid peamiselt vanemad inimesed, nende seas mitmed kremlimeelsed äärmuslased.

Venekeelse koolihariduse säilitamine ja vene keele eristaatuse säilitamine endises Nõukogude Liidus on Venemaa oluline poliitiline eesmärk, mille koordineerimisega tegeleb ka kohalik Vene saatkond.

"Sellega seoses on tähelepanuväärsed M. Kõlvarti nii avalikud kui varjatud kontaktid Venemaa Suursaatkonna diplomaadi Juri Tsvetkoviga, mida viimane võib kasutada M. Kõlvarti mõjutamiseks ja suunamiseks," seisab kaitsepolitsei aastaraamatus. Kaitsepolitsei peadirektor Raivo Aeg täpsustas täna pressikonverentsil, et Tsvetkov on kultuuridiplomaat.

Kaitsepolitsei pidas kahetsusväärseks, et Venemaa mõjutustegevuses püütakse vahendina kasutada noori, kelle tulevik Eestis ja Euroopas sõltub ennekõike nende konkurentsivõimelisest haridusest.