Haridustöötajate liidu esimees Sven Rondik rääkis Delfile, et tänase päeva jooksul tulevad veel andmed streigist osavõtjate kohta ja eeldatava osavõtjate arvu saab öelda homme. „Kogu aeg tuleb kollektiive juurde,“ sõnas Rondik.

Tema sõnul on praeguse hetke seisuga streigist teatanud umbes 3100 Tallinna õpetajat, kelle hulgas on nii üldhariduskoolide, muusikakoolide, huviringide ja lasteaedade õpetajaid. „Põhiliselt streigitakse üks või kolm päeva,“ ütles Rondik.

Rondiku sõnul on streik vabatahtlik asi ja iga haridusasutuse töötajad otsustavad ise, kas nad sellest osa võtavad.

Streigi algus on 7. märtsil. Sama päeva keskpäevaks on kavandatud ka Tallinna õpetajate miiting Vabaduse väljakul, kuhu kutsutakse ka teiste maakondade õpetajaid.

Streigipäev ei ole tööpäev

Rondik selgitas, et streigipäev on selline päev, mil streikijad ei ole tööl. „Õpetaja ei pea töökohas olema, see on nende endi asi, kus nad viibivad või mis nad teevad,“ rääkis ta ja lisas, et streigipäeval ei pea korraldama mingeid seminare või õppusi. „Sellel päeval töötajad ei tööta kõige laiemas mõttes.“

Koolid kas pannakse täiesti kinni või korraldatakse seal mingeid üritusi lastele. Kooli töö korraldab direktor ja streikijad ei vastuta selle eest. Küll peab streigijuht õigeaegselt kooli juhtkonda streigist informeerima. „See kaks nädalat etteteatamise aega ongi selleks mõeldud, et koolil oleks võimalik tööd korraldada,“ ütles Rondik.

Töötasu streigipäeva eesti ei maksta

Kui tööd ei tehta, siis järelikult ei saa ka õpetajad streigipäevade eest töötasu. Küll on kooli juhtkonnal ja streikijatel võimalik kokku leppida, et see tööpäev tehakse tasa hiljem.

„Kui streigipäeval tööd ei tehta, aga matemaatikas jääb reegel õpetamata, siis see tuleb tasa teha ja keegi ei saa nõuda, et õpetaja selle tunni tasuta annaks,“ näitlikustas Rondik. „See auk, mis vahepeal streigiga tekib ja hiljem täidetaks, tuleb tasustada. Aga põhimõtteliselt töötasu streigipäeva eest ei maksta.“

Kui õpetaja annab streigi tõttu ära jäänud tunni hiljem, siis ei tasustata seda kui ületunnitööd, vaid kui põhitööd. „Kui õpetajale töötasu ei maksta, siis ei pea ta ka seda tundi tagasi tegema,“ rääkis Rondik. „Nii on kord, aga kuidas kokku lepitakse, see on kokkuleppijate omavaheline asi.“

Rondiku sõnul on haridustöötajatel küll olemas streigi- ja töötu abiraha fond, aga juhatuse otsusega seda hetkel ei kasutata ja hoitakse see raha töötute õpetajate toetamiseks.