EHL-i juhatuse esimees Sven Rondik ütles BNS-ile, et teisipäeval sai EHL kätte ka riigikogu rahanduskomisjoni esimehe, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva Sven Sesteri kirja, mis kinnitas, et riigieelarves puuduvad vahendid õpetajate palgatõusuks ja ainus lahendus on koolivõrgu reorganiseerimisel vabanevad vahendid. "Selge sõnaga öeldi ära, et mingisuguseid võimalusi [õpetajate palgatõusuks] ei ole," rääkis Rondik.

Seetõttu otsustas EHL-i volikogu alustada ettevalmistusi õpetajate üleriigilise streigi ettevalmistamiseks, mille raames korraldatakse kõigepealt küsitlus selgitamaks välja streigist osavõtjate hulk. Pärast küsitluse läbiviimist määratakse Rondiku sõnul kindlaks ka streigi konkreetne kuupäev.

Lisaks otsustas EHL-i volikogu pöörduda ka riikliku lepitaja poole, kuna see on streigiõiguse saamise eelduseks. Riigiga kokkuleppele jõudmist pidas Rondik siiski ebatõenäoliseks.

Tänavu 25. oktoobril kogunesid Eesti haridustöötajad EHL-i eestvõttel Toompeale riigikogu hoone ette meeleavaldusele, kus avaldati muu hulgas valmisolektu minna palgatõusu nõudmist kaitstes streigini välja.

Haridustöötajate liit pöördus oktoobri alguses riigikogu poole palvega leida lisaraha, et tõsta järgmisest aastast õpetajate palka 20 protsendi võrra. Sel sügisel toimunud kolmepoolsed läbirääkimised õpetajate töötasude tõstmise osas lõppesid 19. septembril tulemusteta.

Praegu on noorempedagoogi palga alammäär 608, pedagoogil 644, vanempedagoogil 736 ning pedagoog-metoodikul 888 eurot.