DELFI SOOMES: Rain Kooli: Soomlane võtab ausa ja keeleoskaja eestlase vaevata omaks
Kusagil siin on lisaks viiele miljonile soomlasele ka 29 000 registreeritult Soomes elavat eestlast ning tuhanded ülejäänud, keda statistika ei kajasta.
Kuigi Eestis räägitakse tihti ainult ehitajatest ja arstidest, leidub eestlasi väga paljudelt elualadelt. Delfi käis lõppeval nädalal Soomes uurimas, millised on need Soome eestlased, kellest osa on elanud Soome lahe põhjakaldal juba nii kaua, et on muutunud soome-eestlasteks, peaaegu soomerootslastega võrreldavaks rahvusvähemuseks.
Selgus see, mis on loogiline, aga mille peale paljud ei mõtle — Eestist on Soome mindud väga erinevatel aegadel ning põhjustel ja seal elatakse ning töötatakse väga erinevalt. Kõige vähem oli meie intervjueeritavatest Soomes elanud aasta jagu Espoos töötanud hooldusõde Imbi Veide, kõige kauem aga 30 aastat Kotkas õpetajaametit pidanud Malle Saarilehto. Meie leitud viie eestlase ühine kogemus oli, et neisse ei ole kunagi nende päritolu tõttu halvasti suhtutud.
Rääkides Soome eestlastest tasubki meeles pidada, et tuhandete põhjanaabrite sekka asunud eestlaste motiiv ei ole olnud näiteks vajadus Eestis võetud üle jõu käivaid laene maksta või võimalikult kähku rasket raha teenida. Nii mõnigi on läinud südame kutsel — kas soomlasest või eestlasest abikaasa juurde. On mindud ka sellepärast, et tippspetsialistile on tehtud pakkumine, mis pakub paremaid arenguvõimalusi, mindud lihtsalt rahulikuma ja inimlikuma elukeskkonna pärast ja nii edasi.
„Soomlased läksid ju ka omal ajal Rootsi tööle“
Aga mida arvab soomlane sellest, et eestlastest on saanud nende riigis suurim rahvusvähemus kohe pärast soomerootslasi ning et eestlaste otsa võib komistada lugematutel elualadel alates koristamisest ning lõpetades molekulaarbioloogiga?
Lahti linna sajustel tänavatel kõndiv, eluheidiku olemisega 48-aastane Matti ütleb otse, et tema arvates peaks sotsiaalabi minema ikkagi oma rahvale.
„Ma olen Eestis käinud, see on hea maa, nii et ära pahanda. Aga soomlased peaks Soomes ikka enne hoolitsetud saama,“ kähiseb mees.
„Vanurid ja haiged ja need, kellel tööd ei ole,“ täpsustab ta, et kelle eest riik hoolitsema peab.
74-aastane vanaproua Terttu meenutab, et on „ühe korra käinud sellise eesti arsti juures“:
„Ta oli väga tore inimene, kuigi soome keelt rääkis natukene naljakalt. Me saime omavahel väga hästi läbi ja tervisehäda sai ka terveks ravitud.“
Toni, 34, ütleb, et tema poolest mahub 5 miljoni soomlase hulka 29 000 eestlast vabalt ära.
„Kui siia on tuldud ausat tööd tegema ja makstakse Soome tulumaks ja muud vajalikud maksud, siis pole mul kellegi vastu midagi. Ainult sotsiaalabi ärakasutajaid pole siia vaja.“
29-aastane Heidi aga ei oska eestlaste kohta suurt midagi öelda, kuna isiklikud kokkupuuted puuduvad. Ühel tuttaval vaid olevat kunagi eestlannast tüdruksõber olnud, aga see on ka kõik.
„Aga põhimõtteliselt peaks see ju okei olema — soomlased läksid ju ka 1970. aastatel Rootsi tööle.“
“Miks eestlased soome keelt korralikult ära ei õpi?“
Inari, kes elab Kagu-Soome sadamalinnas Haminas, meenutab aga, kuidas ta sõitis selle aasta suvel oma Californiast päri sõbrannaga mööda kodulinna, kui too imestas, kui palju tavalisi soomlasi ehitusobjektidel töötab. USA-s polevat selline asi kombeks, suurem osa ehitajatest olevat mehhiklased jt sisserändajad.
„Mu isa ütles selle peale, et natuke lähemale astudes kuuleb kohe, et need meie kandi ehitajad on ka enamjaolt eestlased jt välismaalased.“
Kotkast pärit Riina aga imestab, kui kuuleb, kui palju Soomes eestlasi elab. „Päris huvitav. Te sulate päris hästi „loodusega kokku“,“ arvab ta.
Eestlaste mainet Soomes peab Riina üsna heaks — erinevalt venelastest. „Kuigi jah, võib-olla ehitusvaldkonnas võib mõni ka teistsugusel arvamusel olla. Aga siis ei ole ka asi töömoraalis või oskustes, vaid pigem selles, et tehakse tööd madalama palga eest jne.“
Ühest asjast ei ole Riina, kes on puutunud kokku nii mõnegi haritud ning kaua Soomes elanud eestlasega (arstide, õpetajate jt), aga tänini aru saanud.
„Tihti räägivad nad ausalt öeldes jubedat soome keelt, kuigi on elanud siin aastaid või aastakümneid. Huvitav, kas meie keeled on liiga sarnased ja seetõttu ei pingutata selleks, et soome keel korralikult ära õppida?“
