Kõvemad mehed kui Leedo: Marcel ja Tiit
Riigi käest dotatsioonide saamise osas on nad vist isegi Vjatseslav Leedost ees – Vichmannile kuulub ju peale Edelaraudtee (aastas 135 miljonit krooni riiklikku dotatsiooni) veel Tartu ja Pärnu autobussipark.
I vaatus – Tutvus
Tartu 2. keskkooli, tänapäevase nimega Miina Härma gümnaasiumi ühte klassi satuvad aktiivne ürituste organisaator Tiit Pruuli ja peenest juudiperest päris Marcel Vichmann. Pruulist ja Vichmannist saavad pinginaabrid ja sõbrad kogu eluks.
II vaatus – Kerkimine avalikkuse ette ehk kust saada raha
Aastad on 1992–1993 ja Tiit Pruuli on peaminister Mart Laari nõunik. Laar on parasjagu peaministrina sõlminud Eesti Pangaga kokkuleppe, et “seoses ruumipuudusega Eesti Panga varahoidlates, antakse rahareformi käigus elanikelt ja firmadelt kokku kogutud sularaharublad vastutavale hoiule Eesti Vabariigi valitsuse varahoidlatesse”. Valitsusel ei pidavat aga varahoidlaid olema.
Rubladest on vaja lahti saada ja seda riigile võimalikult suure tuluga. Pruuli korraldab rublamüügi ja toimetab vahendajate Agu Kivimäe ja Marek Strandbergi abil riigist välja ligi 2,3 miljardit rubla. Kusjuures Pruuli vormistab kolm rublalaadungit kõik diplomaatilise pagasina, mitte valuuta väljaveona. Strandberg pidi tagama, et vahetab rublad vabalt konverteeritavaks valuutaks ja kannab siis üle esimesel nõudmisel. Juhtus aga, et raha kantakse üle viivitusega – seni hoiti suuri summasid pangas, kus need intressi kogusid.
Kõik kolm saavad kriminaal-süüdistuse, kuid kohus mõistab nad kuriteo puudumise tõttu õigeks. Riikliku süüdistaja sõnul keegi süüdistatavaist isiklikku kasu tehingust ei saanud. Igal juhul hakkab Pruuli peagi erinevate objektide ostmise vastu huvi ilmutama
Aasta on 1997 ja Marcel Vichmann, seni avalikkusele tundmatu kuju, on Hoiupanga jurist. Peagi saab tast väga kurikuulus Daiwa-afääri mees. Sündmused saavad alguse sügisel, kui toonane panga tippjuhtkond ostab oma erafirmale, Hoiupanga Töötajate AS-ile (HTAS) kopsaka Hoiupanga aktsiapaki. Suur osa vajalikust rahast laenatakse Jaapani pangalt Daiwa Europe Ltd. Poole aasta pärast, kui saabub laenu tagastamise tähtaeg, otsustab Hoiupank aktsiad ise välja osta. Selleks korraldatud juriidilisest skeemist väljub panga jurist ja HTAS-i juhataja Vichmann tulemusega, et HTAS jääb Hoiupanga aktsiate omanikuks ning et laenu Jaapani pangale tasub Hoiupank.
Lihtsamalt lahti seletades kannab Hoiupank olude sunnil Vichmannile kuuluva firma arvele hunniku raha, mida Vichmann lihtsalt tagasi ei anna. Ütleb, et selline juriidiline käik pole võimalik.
Pank on Vichmanni peale vihane ja nimetab tegu varguseks. Kahe aasta pärast saab Vichmann kohtus õiguse ja temast saab miljonär. 1998. aastal on Vichmann Äripäeva kokku pandud börsimiljonäride topis teisel kohal 104,1 miljoni krooniga.
III vaatus – Mehed sukelduvad raudteeärisse
1994. aastal ilmutab Pruuli (kes väidetavalt ei saanud rublatehingust isiklikku kasu) huvi Paldiski Lõunasadama vastu. Peagi “toob” mees Eestisse Walesi raudteefirma Jarvis, kes hiljem Eesti raudtee äris hoogsalt kaasa lööb. 1999. aastal võidab Pruuli Eesti Raudtee konkursi rahvusvahelise reisijateveo aktsiaseltsi asutamiseks. Tekib EVR Ekspress, mille suurosanikuks on Pruuli. Et Pruuli tihti mööda ilma ringi seilab, tegutseb tema nimel firma asjadega väiksema aktsiapakiga Vichmann.
2001. aastal võtavad Vichmann ja Pruuli vastu otsuse raudteeäris jõulisemalt kaasa lüüa. Teades ja aimates, et riik sugugi mitte neile ei taha vabatahtlikult Edelaraudteed erastamiseks anda, panevad targad mehed Vichmann ja Pruuli pead kokku ja nuputavad välja geniaalse plaani. Nii-öelda tankistiks kutsutakse lugupeetud Briti firma GB Railways, kellele Eesti riik siiras usus Edelaraudtee erastab. Eestlased teavad aasta otsa, et Edelaraudtee on brittide jagu, kuni Vichmanni närv ei pea vastu ja ta teatab avalikkusele, et brittidele kuulub Edelaraudteest vaid 20 protsenti. Suurem osa on Vichmanni ja Henn Ruubeli oma.
Tollase teede- ja sideministri Liina Tõnissoni hinnangul on mehed korraldanud lihtlabase pettuse – siiani on olnud juttu kogemustega lääne investorist, nüüd aga osutuvad ostjateks kaks kohalikku mitte parima kuulsusega ärimeest.
Vichmannile ainult Edelaraudteest ei piisa. Koos Pruuliga töötatakse välja plaan, kuidas Eesti Raudtee omanikuks saada. Vichmann ja Pruuli kuuluvad mõlemad potentsiaalse raudtee ostja BRS-i Eesti-poolsete omanike ringi. Loomulikult nad eitavad oma osalust. Ja seda senikaua, kuni mehed poliitikute ja Hansapanga survel BRS-ist välja puksitakse. Ekspress pakub, et ilmselt otsustasid poliitikud, et avalikkus ei talu, kui mõlemad raudteefirmad lähevad ühe varem suhteliselt nadi mainega mehe kätte, nii avaldatakse BRS-i suuromanikule Jüri Käole survet, kuni ta Vichmanni-Pruuli BRS-ist välja viskab. Plaan oli ju meestel hea, tuleb tunnistada. Kahju, et nii läks
IV vaatus – Mehed annavad laenu, mille eest neile peale makstakse
2002. aasta suvel avastab ametiühingute keskliit, et tema kinnisvaraga tegeleva tütarfirma juhid on sõlminud kaks aastat tagasi nadi lepingu Vichmannile ja Pruulile kuuluva firma Balterex Oiliga. Ootamatult selgub, et ametiühingute keskliit peab peamaja väljarentimisest oodatava tulu asemel hoopis peale maksma. Nimelt annavad Vichmann ja Pruuli lahkete meestena ametiühingute varahaldusfirmale erakordselt soodsat laenu – lepingusse on aga sisse kirjutatud keeruline juriidiline laenu tagasimaksmise skeem, mille ametiühing alles kahe aasta pärast avastab. Loomulikult toob leping kasu Pruulile ja Vichmannile. Mehed tegid hea äri, nagu alati, nendib Ekspress.
V vaatus – Kuidas riik maksab kinni Vichmanni kinnisvara arendamise
Vichmann ostab Pruulilt ära EVR Ekspressi. Sellest saab üks paljudest Edelaraudtee alla kuuluvatest tütarettevõtetest. Edelaraudtee saab riigilt dotatsiooni, kuid võib seda jagada tütarettevõtete vahel. Ehkki Edelaraudtee esitab teede- ja kommunikatsiooniministeeriumi iga kuu aruande riigi raha kasutamise kohta, juhib riigikontroll tähelepanu sellele, et Edelaraudtee tegevuse hajutamine oma tütarettevõtete vahel muudab raskeks, et mitte öelda võimatuks jälgida riigilt saadava dotatsiooniraha liikumist. Peagi selgubki, et üks paljudest Edelaraudtee tütarfirmadest laenab keerulisi teid pidi 11,6 miljonit krooni kinnisvaraarenduseks Tallinnas Kakumäel.
VI vaatus – Kuidas raha juurde saada?
2003. aasta alguseks kontrollib Vichmann kogu Eesti rongiliiklust. Koos Eesti transiidi suurmehe Aadu Luukasega kujundatakse ümber raudteede erastamistulemusi. Kui Eesti saab Euroopa Liidu liikmeks, käivad mehed välja idee, et Eesti riik peaks raudteefirmade infrastruktuuri tagasi ostma, et saada raudteele Euroopa Liidu raha. Ostu-müüki siiani veel toimunud pole.
VII vaatus – Hoiame häid suhteid
2003. aastaks on Vichmann Eesti aktsionäride topis 11. kohal 342 miljoni krooniga ja Pruuli 38. kohal 165 miljoni krooniga.
Selle aasta novembris ostab Pruuli koos Artur Talvikuga 40 protsenti telefirmast Ruut. Ruudu suur-osanikuks on Vichmanni abikaasa Monika Vichmann.
Viimased kaks nädalat on Edelaraudtee teinud koostööd Pruuli firmaga Cassandra, mille Pruuli juulis ostis. Kui varem ei müünud Cassandra Edelaraudtee rongiliinile Tallinna–Moskva pileteid, siis nüüd müüb.
