Need on vaid osa Euroopa Nõukogu soovitustest Eesti riigile, et parandada siinsete rahvusvähemuste olukorda, kirjutab Eesti Päevaleht.

Soovitusi ei ole veel avalikustatud, kuid eri Eesti ametkondades koostatakse neile praegu vastuseid. Avalikuks saavad need tõenäoliselt tuleval aastal. Siiski võib põhilisi ettepanekuid juba praegu nimetada, kuna siseministeeriumi avalikustatud vastused lubavad neist aimu saada.

Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu insitutsioon, vaid 47 riigi rahvsuvaheline organisatsioon, mille üks tegevusvaldkond on rahvusvähemuste kaitse raamkonventsioonide täitmise kontrollimine.

Inimõiguste instituudi juhatuse liige Merle Haruoja selgitas, et Venemaal on Euroopa Nõukogus suurim esindatus, vene keel on seal ka üks ametlikult kasutatavaid keeli, ning väga suur osa infost, millele tuginedes ettepanekuid tehakse, jõuab sinna Eesti tegutsevate organisatsioonide kaudu, mida võidakse rahastada Moskvast.