Nõukogude võimude poolt arreteeritud Päts veetis oma elu viimased aastad Buraševo psühhiaatrihaiglas. Pärast surma 1956. aastal maeti ta samuti samasse asulasse.

Idee mälestusrist püstitada pärineb Buraševo külavanemalt Sergei Rožkovilt, kes leiab, et hoolimata Eesti ja Venemaa vahelisest keerulisest poliitilisest olukorrast tuleb kindlasti kahe rahva vahel elus hoida sõbralikke suhteid ning väärtustada üldinimlikke väärtusi, mille hulka kuulub ka ajalooline mälestus.

Tseremooniast võtsid osa rajooni administratsiooni ja Tveri eesti kogukonna esindajad ning samuti Eesti kodanik Henn Latt, kes 1988. aastal Pätsi säilmete leidmisele ja kodumaale toimetamisele koos Valdur Timuskiga kaasa aitas. Üritusel kõlas Gustav Ernesaksa muusika ning esines kohalik eesti ansambel Õunake. Pokrovi vaimulik Aleksei Kulakov viis läbi lühikese riituse ning inimesed asetasid mälestusristi juurde lilli.

Lilli asetati ka 1994. aastal surnud Ksenia Gusseva hauale. 1905. aastal sündinud Gusseva oli Buraševo psühhiaatrihaigla arst ning tänu tema pealekäimisele maeti president Päts kirstus ja sobivas riietuses, mida tol ajal iga patsiendi puhul ei tehtud.

1990. aasta 21. oktoobril maeti president Pätsi säilmed ümber Tallinna Metsakalmistule.

“Me üritame aktiivselt tegeleda “rahvadiplomaatiaga” ning leiame selleks toetust ka oblasti administratsioonilt,” kõneles Tveri eesti seltsi esindaja Elmar Aljas, kes juhtis tähelepanu ka sellele, et näiteks Andreapoli eestlaste kalmistu on praeguseks lisatud Tveri oblasti kultuuriväärtuste nimekirja.