Vaenu õhutamise juhtumeid jõuab kohtusse üliharva

Vaenu õhutamise paragrahvi alusel on viimastel aastatel kohtusse jõudnud vaid kolm juhtumit, millest kaks on klassifitseerunud väärteona.

Kuigi möödunud kuul avaldatud OECD raport juhtis tähelepanu sellele, et eestlased on üsna sallimatud, ei kajastu see kuidagi kohtustatistikas, kuna vaenu õhutamise juhtumeid jõuab arutamisele üliharva, kirjutab Eesti Päevaleht.

Justiitsministeeriumi andmetel on karistusseadustiku paragrahv 151 alusel aastatel 2004-2010 kohtusse jõudnud kolm juhtumit, mis annaks justkui põhjust arvata, et vaenuõhutamist ning sallimatust riigis praktiliselt ei esine, mis läheb vastuollu OECD raportiga.

Kolmapäeval ETV eetris olnud saates „Pealtnägija” rääkis geiaktivist ja jurist Reimo Mets, et põhjus, miks nii vähe vaenu õhutamise paragrahvi alusel käsitletavaid juhtumeid kohtusse jõuab, peitub paragrahvi muudatuses 2006. aastal.

Kui enne 2006 aastat nägi paragrahv 151 välja nii: „Tegevuse eest, millega avalikult on kutsutud üles vihkamisele või vägivallale seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste veendumuste, varalise või sotsiaalse seisundiga,” siis praeguseks on eelneva lõppu lisatud: „kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale”.

Metsa hinnangul välistab see täiendus võimaluse, et näiteks räigelt solvava ja ähvardava netikommentaari asjus oleks võimalik antud paragrahvile toetuda.