JUHTKIRI: Eesti jaoks on halvim, kui röövijad esitavad poliitilisi nõudmisi
Ainuke, milles video põhjal võib täiesti kindel olla, on tõsiasi, et mingil hetkel pärast röövimist on seitse meest olnud elu ja suhteliselt hea tervise juures. Meeste hästi aetud habemed ning lõigatud juuksed, samuti nende päevitunud jume ning puhtana paistvad riided paistavad rääkivat sellest, et video on tehtud pigem üsna peatselt, päeva-paari sees, pärast röövi.
See tähendab, et tänaseks võivad mehed olla ka kusagil kaugel, üksteisest lahutatud ning röövijad on võinud nad üle anda ka mõnele teisele rühmitusele.
Nagu taolise erutava uudise puhul ikka, levib rahvusvahelises pressis ka hulganisti infomüra. Nii levitas uudisteagentuur Itar-TASS täna teadet, et iga röövitu eest nõuavad röövijad kaks miljonit dollarit. See uudis kinnitust ei leidnud. Samal on aga märkimisväärne, et pantvangid paluvad täna avalikustatud videol täita “röövijate nõudmised”, mis tähendab, et nõudmised on kas esitatud (aga ametlikult neid turvalisuskaalutlustel avalikustada ei saa) või esitatakse õige pea.
Pantvangide tuleviku seisukohalt on oluline, millise iseloomuga need nõudmised on. Rahalise nõudmisega on lihtsam — selle üle võib kaubelda, isegi kui ametlikult “terroristidega läbi ei räägita”. Palju hullem oleks eestlaste seisukohalt, kui röövijate nõudmised oleks rangelt poliitilised. Kui eestlased röövinud jõuk nõuaks Liibüa õhurünnakute lõpetamist või terrorismi eest näiteks Saudi-Araabia vanglatesse suletud inimeste vabastamist, on Eesti võimalused midagi ära teha väga vähesed.
Sel juhul oleks riigi võimalused oma kodanikke aidata eriti piiratud, kuna meie mehed oleks etturiteks mängus, milles terve Eesti riik on kahjuks ainult etturi kaaluga.
