Internetipunktide arv kahekordistus aastaga

“Kui praegu on 40 protsendil Eesti territooriumil interneti kasutamise võimalus, siis raamatukogude projektiga saab ligi sada protsenti territooriumist selle võimalusega kaetud,” ütles informaatikakeskuse peaspetsialist Jüri Liiv Eesti Päevalehele.

“Päevas tuleb kaks kuni kümme internetipunkti juurde,” ütles raamatukogude internetiseerimise riigihanke saanud OÜ Valvesilma juht Toomas Kalme. Tema sõnul firma avada kuus 40 uut punkti, et veebruariks kõigis raamatukogudes internet sees oleks.

563 Eesti raamatukogust oli aasta algul internet sees vaid 171s, kuid see arv on suurenenud ka teise, põhiliselt eraalgatusliku projektiga “Vaata maailma”.

Samuti kasvab kodukasutajate arv jõudsalt, mille arvelt väheneb ka avalike internetipunktide koormus. “Umbes pooled majapidamistest tahavad endale internetti koju ja inimeste huvi on praegu meeletu,” ütles Liiv.

Liivi sõnul on hetkeolukord internetiseerimisel suurepärane, kuid tulevik on kurb. “Kui riik oleks kasvõi seitse-kaheksa miljonit krooni rohkem raamatukogude projektile kulutanud, oleks tulevik järjepidev ja kindel, aga nüüd osaleb palju väikseid operaatoreid, kellele hilisem majandamine raskeks läheb,” tõdes ta. Liiv avaldas kartust, et suuremad firmad ostavad peagi väikesed üles ja praegu soodsad hinnad tõusevad, kui tekib monopol.

Liivi sõnul on Eesti riik siiani kulutanud internetiseerimiseks umbes 20 miljonit krooni, millele lisandub ligi kaheksa miljonit seoses raamatukogude projektiga.