Maakeeli öelduna tähendab GMO seda, et ühe organismi genoomi on viidud sisse teise organismi geen. Seda selleks, et esialgses organismis esile tuua mõni inimesele vajalik tunnus. Näiteks haiguskindel mais, lödistumiskindel tomat või A-vitamiinirikas riis ehk kuldne riis. GM taimedel on suured eelsised metsikut tüüpi sugulaste ees. 

Põhimõtteliselt võiks luua lausa ideaalsete omadustega transgeenseid taimi. GMO on võtmesõna maailma näljahäda likvideerimisel. Kuid miks siiski on suur osa maailmast endiselt näljas? Aga loomulikult sellepärast, et me ei luba geneetiliselt muundatud organisme enda toidulauale! Kui kuulata tavainimeste mõtteid, siis on palju neid, kes on vankumatult arvamusel, et nemad "geene" ei söö! Eriti veel "muundatud geene"! Jah, asjatundja jaoks on see täiesti jabur lause, kuna nukleiinhapped on meie toidulaual peaaegu eranditult iga päev. Ja selles pole absoluutselt mitte kui midagi halba.

Üks GMO vastastest argumentidest on see, et ühel organismilt teise üle viidud geenid levivad looduses ja põhjustavad palju pahandust. Nii näiteks kardetakse "superumbrohu" teket, mis on hiiglasliku kasvuga ja paljuneb peatumatult. Kuid miks peaks need geenid looduses niisama lihtsalt edasi levima? Need geenid on ju täiesti tavalised, lihtsalt viidud teise organismi. Geenid küll "rändavad" looduses ringi ning võivad liikuda ühelt organismilt teisele, kuid see ei anna alust arvata, et nüüd just need geenid, mida me kunstlikult ühelt organismilt teisele viime, looduses ringi rändama hakkavad ja paksu pahandust teevad.

Tavainimene arvab, et GMO on tervisele kahjulik. Küll aga pole enamus teadlastest sellisel arvamusel. Ainuke asi, mis võib muutuda, on toidu maitseomadused. Kuid üldsuse arvamust on raske muuta. Näiteks USA-s on GMO üsna levinud, kuna sealsed inimesed on asja suhtes mõistvamad ja eetikakomisjonid leebemad. Ei ole seal keegi selle kätte veel ära surnud ega muul moel kahju saanud. Kuna GM organismid luuakse juba sellistena, et nad ei saa suurt kahju kaasa tuua.

Näiteks hiljaaegu oli meedias juttu GMO lõhest, mida USA-s kasvatama tahetakse hakata. Ta kasvab palju kiiremini ja suuremaks ning see lahendaks ka probleemi metsiku lõhe säilimise osas. Kuid siis hakkasid tulema erinevad vastuargumendid. Näieks üritati väita, et GMO lõhe võib ristuda metsiku lõhega ja siis on kõik hukas. Kuid tegelikult oli sellistele asjadele juba eelnevalt mõeldud. Nimelt on need GMO lõhed steriilsed ja vabalt järglasi ei saa ning veel ebatõenäolisem on nende väljapääs kalakasvatusest. Samuti ei suudaks nad ka vabas looduses ellu jääda. Kasu palju ja kahju tegelikult nagu polegi.

USA-s ja Ameerika mandril üldiselt on GMO lahendanud paljusid probleeme nii maisi, tomati, sojaubade ja paljude teiste taimede osas. Kuid Euroopa seepeale on millegipärast nii konservatiivne, et kui mõni teadlane peaks välja tulema ideega tootma hakata mõnd GM organismi, siis ta võib sellest ideest koheselt suu puhtaks pühkida. Nimelt on Euroopas siiani lubatud kasvatada vaid kahte liiki GM orgenisme. Seda on kohutavalt vähe, võrreldes muude maailma piirkondadega. Aga kui komisjonid asja läbi ei lase, pole paraku midagi teha.

GMO maailm on piiritu ja fantaasiat jagub küllaga. On teostatud väga huvitavaid ja kasulikke projekte, kuid üldjuhul jäävad need vaid labori seinte vahele. On palju riike, kus toit on väga üksluine ja vitamiinide kättesaadavus on ülimalt kehv. Selle probleemi võiks vabalt lahendada GMO, kuna nii saab panna näiteks riisi ja oad tootma mitmeid hädavajalikke vitamiine, mis parandaks elukvaliteeti väga paljudes piirkondades.  Samuti võiks ju kasvatada taimi, kes annavad näiteks viis korda suuremat saaki või loomi, kes kasvavad kaks korda kiiremini ja suuremaks ning kas või kanu, kes munevad kolm muna päevas.

See kõik oleks võimalik, kui vaid üldsus seda lubaks, kuid paraku ei suuda teadjad tedmatutele asja piisavalt selgitada ja maailm ei saa selles osas nautida teadlaste töö vilja. Kahju, kui selline teaduslik läbimurre peab jääma vaid paberile ja ei jõua igapäevaselt meie kõigini.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid