Laaneots: rahvas vajab kaitset Lotilate vastu
Laaneotsa sõnul vajab rahvas psühholoogilist kaitset, et vastu panna vaenulikule propagandale ja mõjutusoperatsioonidele. „Vastase ja igasuguste Lotilate katseid desarmeerida meid vaimselt, lõhkudes ühtekuuluvustunnet ja kaitsetahet, tuleb võtta sama tõsiselt nagu klassikalist rünnakut,“ nentis ta.
Kaitseväe juhataja märkis aastapäevakõnes, et majanduskriis on kahandanud oluliselt kaitseväelaste sissetulekuid ning ohvitseride ja kaadriallohvitseride sissetulekud ei ole enam konkurentsivõimelised. Elukalliduse kiire tõusu tõttu pole kaadrikaitseväelaste palganumbrid tema hinnangul enam kooskõlas nende teenistuse eripära, suure töökoormuse, vastutuskoormaga ja hindadega.
Laaneotsa sõnul ei õnnestu kogenud vanemveebleid, kapteneid ja majoreid värvata tänavalt. Ta lisas, et kaitsevägi vajab uut palgapoliitikat, mille järgi palgatase peab olema kooskõlas vastutuse ja koormusega.
„Kaitseväelased ja ametnikud teenivad meie riiki ja rahvast eesmärgile pühendunult, kella vaatamata. Selle töö tulemus on käegakatsutav: üksused on välja õpetatud, varustatud meie riigi võimaluste piires, mobilisatsiooni- ja kaitseplaanid olemas, neid harjutatakse pidevalt läbi,“ ütles Laaneots.
Laaneots: kriis näitas kaitseväekohustuse eeliseid
„Majanduskriis tõestas veelkord, et riigile rasketel aegadel on üldisele väekohustusele tuginev kaitsevägi palju odavam ja tõhusam kui täielikult kutseline armee, mis võib ebapiisava tasustamise korral väga kergesti laguneda ja laiali minna,“ rääkis kaitseväe juhataja.
Samuti tõstis Laaneots esile NATO rolli. „Eesti ei ole oma julgeolekumurega üksi nagu 1939. aastal,“ lausus ta. „NATO-l on olemas meie kaitsmise plaanid, NATO ja meie liitlaste kohalolek ja nähtavus Balti riikides on sel aastal oluliselt kasvanud.“
Tänavu korraldas Eesti koostöös Balti riikide ja Ameerika Ühendriikidega kolm suuremahulist õppust — Baltic Host, BALTOPS ja Saber Strike, mille käigus harjutati liitlaste vastuvõtmist ning üksuste koostööd eri tasanditel.
